Lisaks vabastas ta ka poliitvange ja inimesi ei piinatud ülekuulamise ajal nii palju nagu seda tehti Stalini juhtimise ajal. Hruštšovi põhimõtteks oli ehitada palju odavaid kortermaju erinevalt Stalinist, kes eelistas uhkeid kõrghooneid. Tänapäeval kutsutakse Hruštšovi ajal ehitatud maju hruštšovkadeks. Need on üldiselt kahe kuni viiekorruselised paneel või telliselamud. Hruštšovkadel puuduvad rõdud ja liftid. Sellised elamud võimaldasid perekondadel eraldi elada korteris. Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei 20.kongressil 1956. aastal pidas Nikita Hruštšov salajast kõne, milles ta laitis Stalinit. Algul teda mõisteti valesti selle kõne pärast ja taheti parteist välja visata. See kõne levis laialdaselt üle Nõukogude Liidu ja ka
lasteaiad ja koolid. Piirkonna elanikkond oli algselt pea täielikult venekeelne. Tänapäevani säilinud hoonestust hakati rajama alles 1950. aastate algul, kui kinnitati arhitekt G.Sumovski Pelguranna detailplaneering. 1959. aastal valmis uus planeering, mille autoriteks olid Kalju Luts ja August Volberg ning mis sai aluseks teisele ehitusjärgule. Siis ehitati valdavalt 4-5 korruselisi hrustsovkasid. Hiljem ehitati ka uuemat tüüpi elumaju ja viimastena kerkisid 9- korruselised telliselamud. Tänapäevane elukeskkond Tänapäeva hoonestus koosneb enamjaolt nõukogude ajal ehitatud elamutest, mis vanemas osas on 23-korruselised, uuemas osas suuremalt jaolt viiekorruselised, kuid on ka mõni 9 ja 14- korruseline. Näeme nii Stalinismi ajastu range planeeringuga kvartaleid kui hilisemate aegade vabalt seisvaid 9-korruselisi telliskivitorne. Pelgulinn Kust sai Pelgulinna asum oma nime? 1) Pelgulinn võis oma kujundliku nime saada pelgupaiga tähenduses. Seal varjasid
Pelguranna asum paikneb Pelgulinna, Sitsi ja Kopli asumite vahel ning ulatub läänes Kopli laheni. Pelguranna asumis elab ca 15 200 elanikku. Pelguranna on esimesi pärast II maailmasõda rajatud linnajagusid. Varasemal ajal olid selles piirkonnas peamiselt Balti Puuvillavabriku töötajate põllumaad ning mereäärne karjamaa. Hoonestamist alustati 1940. aastate lõpus, jätkati 1950.-1960. aastail ning täiendati 1970. aastail. Viimastena on Pelguranna asumisse kerkinud 9-korruselised telliselamud. Pelgurannas on gümnaasium ja raamatukogu. Kelmiküla asum paikneb Pelgulinna ja Kassisaba vahel, piirdudes põhjast laiarööpmelise raudteega ning lõunast Paldiski maanteega. Kelmikülas elab ca 900 elanikku Kelmiküla Paldiski maantee äärne piirkond oli üsna tihedalt hoonestatud juba 19. sajandi I poolel. Ühtsem hoonestus kujunes alles 19. sajandi lõpul. 1960. ja 1970. aastateni säilis selles piirkonnas rohkesti vanu puitmaju
Vesi-radiaatorküte El.-radiaatorküte o o Välistemperatuur t e, C Ahiküte Välistemperatuur t e, C Rb. elamud Telliselamud Puitelamud Joonis 7.7 Sisetemperatuuri sõltuvus välistemperatuurist erineva küttelahendusega puitkorterelamutes (vasakul) ja eri konstruktsioonitüübiga korterelamutes (paremal). Keskmine sisetemperatuur eri tüüpi korterelamute vahel ei erine palju (vt. Joonis 7.7, paremal)
annaabi.ee 
