välisseintel. (dekoori loomisel töötas mitu meistrit). Lääneportaali ehisviilu nissides paiknevad Kristuse, Maarja, Ristija Johannese ja apostlite figuurid. Ülalpool kulgeb neliksiirukujuliste nisside rida, igas nisis modelleeritud pea. Veel kõrgemal torni lääneküljel kolmkaarnissides asuvad poolfiguurid. Samuti oli kiriku sisekujunduses sadu figuure ja reljeefe kuid mis on kiriku remondi ajal ümber tehtud klassitsistliku maitse järgi. Hoone on Lõuna-Eesti tellisarhitektuuri tähelepanuväärsemaid näiteid. Kirik on ka ajaloo jooksul olnud korduvalt varemetes, viimati 1944-2005. Püha Antoniuse altar ehk Passiooni altar Altar asub Tallinnas Niguliste kirikus. Altar on valminud meister Adriaen Isendbrant´i töökojas umbes 1510-1515 aastatel, kuid Niguliste kirikus on ta alates 1525 aastast. Tempera puupaneelist altarile on maalitud õlivärvidega. Kolmeosaline retaabel kujutab Kristuse kannatuslugu ehk stseene passioonitsüklist
.......6 4. Kasutatud kirjandus................................................................................................................7 2 1. Kujutamisobjektid ja maalitehnika Jaan Punga maalib Tartu märgilise tähtsusega ehitisi. Kas linnulennult või lähivaates, kuumal suvepäeval või ööhämaruses, avanevad vaatajale südalinna kvartalid, Raekoja plats koos seda ümbritsevate klassitsistlike hoonetega, gooti tellisarhitektuuri pärlid Jaani kirik ja Toomkirik. Üheks autorit paeluvaks korduvmotiiviks on tänasest linnaruumist kadunud Tartu sümboleid Kivisild, Tartu oma triumfikaar. Justkui asja selgituseks viitab sellele Kivisilla paariline näitusel Tähe Võidukaar Pariisis. Kaaslased on ka teistel piltidel, võimendamaks vastastikku mõtet ja tekitamaks dialoogi. Kaks paarikut, mis üksteist toetavad, poeg ja tütar, nagu ütleb Punga
aastal. Mõnevõrra hiljem ehitati suuremaks ka aknad. Tavatu on see, et Pühavaimu kiriku kooriruum asub ebasümmeetriliselt kesketeljest põhjapool ja selle all on võlvitud kelder. Oma renessansliku tornikiivri sai kirik 1630. aastal, kuid 1684. aasta põlengu tõttu pole see säilinud algsel kujul, kuid on taastatud matkides torni algset kuju. Pühavaimu kiriku tornikiiver on vanim Tallinnas. Tartu Jaani kirik Jaani kirik on kogu Põhja-Euroopa unikaalsemaid ehitisi, sest tellisarhitektuuri ja Eesti suhteliselt vähe esineva basilikaalse lahenduse kõrval muudavad selle kordumatuks haruldased terrakotaskulptuurid. Kirikut mainitakse esmakordselt 1323. aastal, kuid kirik peab olema palju vanem. Kiriku uurimisel on leitud osi, mis on päris kristianiseerimisele eelnenud ajast. Põhiosas algas praeguse kiriku ehitamine siiski 14. sajandi algul. Tugeva läänetorniga 3-löövilisele basilikaalsele pikihoonele liitub piklik
Arhitekt: Robert Natuse, valmis: 1936 Hoone tellija oli “Eestimaa liikumata varade ekspluateerimise seltsi Koch ja Ko”. Viiekorruseline raudbetoonist ja telliskivist elamuhoone, väljapoolt on vooderdatud klinkerkiviga. Hoone on ehitatud väikesele alale, kahe tänava vahele. Hoone sees on aga peidus aed. Ehitises olevad ruumid on kompaksed ja omavad kõike hädavajalikku. Hoone arhitektuur lähtub Põhja- Saksa tellisekspressionismist (Saksa ekspressionismi haru traditsioonilise tellisarhitektuuri alal) Majale pakub otsest eeskuju üks saksa ekspressionistliku arhitektuuri kuulsamaid näiteid - arhitekt Fritz Högeri kavandatud Chilehaus (1923), selle järgi on Tallinna hoone oma nime ka saanud. Maja on ekspressionistlikus stiilis, seda on näha hoone sümeertilisest kompositsioonist ja mustrilisest müüritisest. Hoone pole ühes tükis vaid koosneb kahest erinevas astmes olevast konstruktsioonist. Kasutatud allikad: http://www.hirvesoo
annaabi.ee 
