Turundusjuht peaks arvestama laoseisuga ja teadma mida müüa ning milliseid tähtaegu lubada. Teisest küljest on küsimus selles kas turundusjuht saab nõudlust mõjutada ning müüa laos jõude seisvat puitu, samas peaks turundusjuht oma hinnakalkulatsioonis arvestama siis kiirtellimuse maksumust ning transpordi kulusid. Edasi oleksin uurinud ostujuhtidelt nende tellimise põhimõtete kohta ja välja selgitanud kas nad juhinduvad oma tellimustes otseselt nõudlusest või pelgalt allahindlustest. Nõudlust saab statistika põhjal kindlasti analüüsida ning selle põhjal teha ka varude ostuotsuseid. Selgus, et vähendati kulu materjalidele ostes suuremaid koguseid allahindlustega, kuid ei arvestanud laostamise hinda. Laostamise hinna ja allahindluse summa on kokkuvõttes kallim, kui täishinna maksmine mida ostujuhid ei paista arvestavat.
(Haldma & Karu, 1999, lk 94) Kuluarvestussüsteemi eesmärk peaks olema selline kuluinfo väljastamine, mis kajastaks, kuidas kuluobjektid (tooted, teenused, kliendid jne) ettevõtte ressursse kasutavad (Alver, 2009). Kuluarvestuse meetodid liigitatakse lähtuvalt kulude kogumise meetodist tellimus- järgseks ehk töökuluarvestuseks ja protsessikuluarvestuseks (Karu, 2008, lk 86-87). Tellimisejärgset kuluarvestust rakendatakse juhul, kui tegevus koosneb eraldi lepingutest, tellimustes või partiidest, mis on üldjuhul üksteisest erinavad ja määratletavad. Tellimisjärgses kuluarvestuse liigitatakse kulud töö-, materjali-, üldkuludeks, mis jaotatakse kõikide kulukeskustesse, kust need kulud jaotatakse kõikide toodetud kuluühikute vahel. Üldkulude jaotuse aluseks on vastav leping, tellimus või partii. (Haldma & Karu, 1999, lk 94) Protsessikuluarvestus on toote kuluarvestussüsteem, kus kuluobjektiks on tootmisprotsessid või allüksused
in saleable condition, or not shelved in the expected location' · Kauplejal on lihtne mõõta päevades, keerulisem minutites, veelgi keerulisem teostamata jäänud ostukordade arvus · Teenindustase ehk tellimuste täitmise määr (fill rate): näitab, kui suure osa tellimusest sai käesolevatest varudest täita; mõjutab kliente ja võib mõjutada otseselt nii käivet kui kasumit; saab mõõta nii tellimustes, ühikutes, tellimusridades ja rahaliselt · Näiteks: kui tellid 1 emaplaadi, 1 protsessori, 2 mälukiipi ja 2 kõvaketast, aga laos on kõik olemas peale teise kõvaketta, siis fill rate on: tellimuses 0%, ridades 75%, ühikutes 83.3%... · Tellimisridade järgi on kõige täpsem, aga kuna see on lihtne, siis mõõda kõiki. Enamasti on lihtne saada arvutist info ,,mis tooted on otsas ja juba kui kaua"
komplekteerimisel läbi kogu lao liikuma. Aktiiv- ja passiivladu saab eraldada horisontaalselt (reservladu ühes lao pürkonnas ja aktiivkohad teises) või vertikaalselt (aktiivkohad alumistel riiulitel, passiivkohad ülemistel). See kehtib muidugi suuremate ladude korral, väikestest ladudes pole aktüv- ja reservladu mõtete eraldada. 5. Komplekteerimine. Väljasaatmiseks minevate kaupade komplekteerimine tellimustes ettenähtud kogustes. Sageli tulevad kaubad sisse alustena, kuid lähevad välja kaubaalusest väiksemates kogustes 5. Järelkontroll (checking) komplekteeritud kauba järelkontroll vigade vältimiseks. Süa kuulub ka rühmitamine: kui komplekteeritavad tellimused on väiksemahulised, on sageli mõttekas ühendada mitu tellimust üheks, mida ühe ringiga ära komplekteeritakse. Kui komplekteeritud kaubad on viidud pakkimisalale toimub teistkordne komplekteerimine, kus komplekteeritud