Maalikunst: peamiselt maaliti antiikmütoloogia teemadel. Prooviti lahendada perspektiivi võtteid(kuidas asju ruumiliselt joonistada). Esimeseks kunstnikuks oli sandro botticelli(venuse sünd). Ta maalis enamasti portreesid ja antiikmütoloogiaainelisi pilte. "kevad"(Primavera"). Kõrgrenessanss itaalias: kunstielu keskuseks sai nüüd rooma, suuremaid tellimisi esitas paavst. Alustati Rooma Peetri kiriku ehitamisega, esimeseks arhitektiks oli Bramante. Kuna ehitus kestis u 100 aastat, siis võtsid sellest osa veel kümneid arhitekte. Kuulsam neist oli 42m läbimõõduga kupli autor Michaeangelo. Skulptuur ja maal: kõrgrenessanssi ajal saavutasid maal ja skulptuur oma täiuslikkuse:figuurid seotakse looduse, ruumiga ühtseks tervikuks. Kõige sobivamaks peeti kolmnurkset komposatsiooniskeemi. Tähtsamad esindajad: leonardo da vinci, michaeangelo,
Maalikunst: peamiselt maaliti antiikmütoloogia teemadel. Prooviti lahendada perspektiivi võtteid(kuidas asju ruumiliselt joonistada). Esimeseks kunstnikuks oli sandro botticelli(venuse sünd). Ta maalis enamasti portreesid ja antiikmütoloogiaainelisi pilte. "kevad"(Primavera"). Kõrgrenessanss itaalias: kunstielu keskuseks sai nüüd rooma, suuremaid tellimisi esitas paavst. Alustati Rooma Peetri kiriku ehitamisega, esimeseks arhitektiks oli Bramante. Kuna ehitus kestis u 100 aastat, siis võtsid sellest osa veel kümneid arhitekte. Kuulsam neist oli 42m läbimõõduga kupli autor Michaeangelo. Skulptuur ja maal: kõrgrenessanssi ajal saavutasid maal ja skulptuur oma täiuslikkuse:figuurid seotakse looduse, ruumiga ühtseks tervikuks. Kõige sobivamaks peeti kolmnurkset komposatsiooniskeemi. Tähtsamad esindajad: leonardo da vinci, michaeangelo,
kaheinimesevoodi, surnukirstud, höövelpink ning kõik muu majakraam. Jakov tegi häid, tugevaid kirste. Talumeestele ja lihtlinlastele tegi ta omaenese mõõdu järgi ega eksinud kordagi, sest temast pikemaid ja tugevamaid inimesi polnud kuskil, isegi mitte türmis, kuigi ta oli juba seitsmekümneaastane. Peenemale rahvale ja naistele tegi ta eri mõõdu järgi ja tarvitas selleks rauast arssinapuud. Lastekirstude tellimisi võttis ta väga vastumeelselt vastu ja tegi need ilma mõõduta, halvakspanuga, ning töö eest tasu saades ütles iga kord: ,,Pean tunnistama, et ma ei armasta kribu- krabuga jahtida." Kirstumeisterdamise kõrval tõi talle väikest tulu ka viiulimäng. Linnas mängis pulmades harilikult juudi orkester, mida juhatas Moissei Iljits Sahkes, kes võttis üle poole tulust enesele. Kuna Jakov väga hästi viiulit mängis, eriti vene laule, siis kutsus Sahkes teda
Aleksandrikooli üritus muutus aina populaarsemaks, annetused kooli fondi kasvasid. C. R. Jacobsoni ,,Sakala" ja kahe erineva suuna tekkimine rahvuslikus liikumises Uue etapi vaimsuse parimaks väljaandeks sai C. R. Jacobsoni poolt 1878. aastast alates Viljandis väljaantav ajaleht ,,Sakala". ,,Sakala" ümber olid koondunud tollase eesti ühiskonna aktiivsemad jõud, ka Hurt oma mõttekasslastega. Nad käisid mööda maad ringi, veendes rahvast ,,Eesti Postimehe" tellimisi ,,Sakala" vastu ümber vahetama. ,,Sakalast" loodeti palju ning need lootused õigustasid end. Jakobsoni poolt võetud kurss eestlastele sakslastega võrdsete õiguste saavutamisele, sakslaste pollitiliste ja majanduslike eesõiguste likvideerimisele vastas rahav huvidele ning tagas lehele erakordselt suure lugejaskonna. ,,Sakala" äratas rahva aktiivsele võitlusele õiguste eest, lükkas massid liikuma.
toimetus- kui kontoritööd. 35-rublase kuupalga eest jätkus tööd "kaheksast kaheksani", sh kaks tundi lõunat, kuid et toime tulla, võttis ta lisatööks veel tõlkimist. Ta meenutas: "Pidin hankima ja tõlkima sõnumeid, kirjutama juhtkirju, tõlkima kõik romaanid ja jutud, tõlkima "Muusika lisasse" valitud laulude sõnad, õpetaja Ederbergi saadetud saksakeelsed asjad "Misjonilehe" jaoks, tegema kõik korrektuurid, vastu võtma tellimisi, valtsima lehe ja olema abiks ekspedeerimisel, - ühe sõnaga, tegema töö, milleks nüüd iga lehe juures on mitte üksi eriinimesed, vaid ka eriosakonnad." Ka Eduard Vilde on meenutanud: "Ma kirjutasin kriipsu peale, ma kirjutasin kriipsu alla; viis päeva nädalas sõnumite songimist, jutujuperdamist, korrektuurituhnimist kuuendal kliistripott ja pintsel, ristpaelad ja aadressid!" Georg Eduard Luiga meenutas 1890. aasta sügist, mil ta asus Oleviku toimetuses tööle