ei paista, et keegi neid ostaks või korrastama praegu hakkaks. Minu arust peaks just rõhku pöörama nendele mõisatele, otsima omanikud või küsima toetusi nende restaureerimiseks. Kui need korda saaks, oleks need ühed suurimad turismi magnetid, mis tooks valda ka raha sisse. Praegune situatsioon on pigem vastupidine. Turismi arendamiseks tuleks ära kasutada ka Laheda valla järvi, mis on kõik ilusad, luua näiteks lõkkeplatse või telkimisalasid. Praeguse seisuga ei tea mina isiklikult mitte ühtegi telkimisala, mis asuks minu kodu vallas. See on juba osalt vallavalitsuse ja ka riigi süü, sest RMK peaks vähemalt igasse valda looma avaliku, ilusa lõkke- ja telkimisala. KOKKUVÕTE KUIDAS MINNA EDASI? Olukorda Laheda vallas on raske kirjeldada, sest on nii halbu, kui ka häid asju. Halb on kindlasti see, et inimeste arvukus väheneb ning vallavalitsus ei ole näivalt küll üritanud midagi sellega ette võtta
meetrit. Vaba aja huvitavaks sisustamiseks sobib ka Vääna-Jõesuus paiknev surfi- ja 4 vabaajakeskus, kus korraldatakse seiklusüritusi ning kus julgemad saavad 15 meetri kõrguselt jaamatorni tipust ronimisvööde, karabiinide ja plokkide abil laskuda teisele kaldale üle merre suubuva Vääna jõe. Vääna-Jõesuus ning mujal jõe ümbruses leidub ka mitmeid telkimisalasid. Vääna jõgi on tunduvalt tõstnud ka Saku mõisa pargi esteetilist väärtust, kuna osaliselt tänu jõele paisutatud tiigile on valla esinduslikem roheala Saku mõisa pargi ümbruses. Vääna jõgi ja Saku mõisa park moodustavad tiigi piirkonnas tervikliku maastikulise kompleksi. Vääna jõega külgneb promenaad, mis avab jõe kalda ja loob alevikku põhja-lõuna suunalise liikumistelje. Antud rohelist avalikku ruumi on vallal ka edaspidi plaanis puhkealana kasutada
Omamoodi on vähene põllumajanduslik tegevus aga soosinud maastikurajooni loodusväärtuslike objektide, väärtuslike maastike ning elupaikade ja koosluste säilimist. Omapärane ja mitmepalgeline looduskeskkond on andnud olulise tõuke turismi arenguks, mis on aidanud elavdada piirkonna majanduskasvu ja konkurentsivõimet. Loodusturismi elavdamiseks on muuhulgas rajatud mitmeid tähistatud matka- ja õpperadasid, loodus- ja metsamaju, vaateplatvorme ja puhke- ning telkimisalasid, mis on varustatud külastajatele vajaliku taristu- ja infomaterjalidega. Suurt osa neist haldab Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK). Hea näide on Oandult algav ning Eestit kirde-loode suunas läbiv 375 km pikkune matkarada. Rannikuala oma suvitamiseks sobilike liivarandade ja rannaküladega on ka oluline puhkepiirkond. Mereäärt ääristavad suvilad ning rannakülad. Ajaloolistes rannakülades on hakatud elavdama kogukonnaliikumist, taastama
ja Soomaa rahvuspark. Loodusalade külastustest pooled tehakse suvel (juuni-august), viiendik nii kevadel (aprill-mai) kui sügisel (september-november) ja 10% talvel (detsember-märts). Päevaseid külastajaid oli 53% kõigist külastajatest ja nad viibisid loodusalal keskmiselt 4,1 tundi. Ööbijaid oli 47% ja nad viibisid loodusalal keskmiselt kolm ööpäeva. Ööbijatest 43% veetis alal ühe öö, 32% kaks ja 11% kolm ööd. Kõige rohkem kasutati ööbimiseks telkimisalasid. 45% loodusaladel käinutest oli külastusega seoses raha kulutanud. Külastajad kulutasid/kavatsesid kulutada loodusalal ja selle ümbruskonnas keskmiselt 647 krooni (mediaan 300 krooni). Põhilised tegevused, milles osaleti loodusala külastuse ajal, olid jalutamine, looduse vaatlemine, metsas olemine, ujumine ja pikniku pidamine. Kõige olulisemaks tegevuseks oli looduse vaatlemine. 2. Külastajate omadused: 2003
annaabi.ee 
