Miks ei õnnestunud teljeriikidel võita Teist maailmasõda Teine maailmasõda oli veriseim kogu inimkonna ajaloos. Vastamisi olid maailma kõige mõjuvõimsamad riigid. Võitjaks pooleks osutus Liitlasriigid, nagu USA, Prantsusmaa, Suurbritannia, peale selle veel Nõukogude Liit. Teljeriikide eesotsas oli kõige mõjuvõimsam vaieldamatult Saksamaa, kes oli loonud oma aja kohta maailma kõige professionaalsema ja arenenuma armee. Sõjatehnika ja sõjalise väljaõppe taseme poolest ei leidnud Wehrmachtile, Kriegsmarinele ega Luftwaffele vastast. Kaotajatel riikidel oli küll potentsiaali sõja võitmiseks, aga siiski kaotasid. Miks? Sakslaste suur edukuse võti sõja esimesel poolel oli nende ründestrateegia- Blitzkieg (välksõda saksa k.), mis kujutas endast ühendatud koostööd lennuväe ja maavägede vahel. See strateegia oli edukas sõja algul, aga selle nõrgad punktid olid sedasijõudnud vägede kerge haavatavus (puudus kaitse külgedelt) ja ebaefektiivsus pike...
Ameerika Ühendriigid käiku uue kohutava purustusjõuga relva – tuumapommi. 6. Augustil 1945 heideti selline pomm Hiroshimale ning 9. Augustil Nagasakile. Selle tulemusel allkirjastati 2. Septembril Jaapani tingimusteta kapitulatsiooni akt. Partisanisõda - Kõrbesõda - Mussolini püüdis suurendada kolooniaid Briti arvelt ja ründas 1940. A Liibüast Egiptust. Eesmärk: kontroll Vahemere, Suessi kanali üle, nafta. Rommel vs Montgomery. Teljeriikidel ei õnnestunud vallutada Egiptust ja nende edasitung peatati 1942. a El Alameini lahingus. Kummaline sõda – Reaalset sõjategevust Prantsusmaa ja Saksamaa vägede vahel ei toimunud, kuigi need riigid olid ametlikult sõjas. Traditsiooniliselt loetakse kummaliseks sõjaks perioodi 1939 septembrist – 1940 maini. Tinglikult oli selle alguseks Prantsusmaa ja Suurbritannia sõjakuulutus Saksamaale 3. Septembril 1939 seoses viimase sissetungiga Poolasse.
Keiser Wilhelm II põgenes riigist, kuulutati välja Saksa Vabariik. Nimetada Keskriikide lüüasaamise põhjusi 1) Ülekaal inimjõus Entente’i poolel 2) Teljeriikide Austria-Ungari, Türgi, Bulgaaria suhteline nõrkus. Saksamaa oli ainukesena äärmiselt tugev selles liidus. 3) Sakslastel nurjus sõja alguses „Blitzkrieg“ (äkksõda, kus taheti vallutada kiirelt Pariis), mis kulmineerus kurnamissõjaga. 4) Ümberpiiratud Teljeriikidel oli palju vähem võimalusi võitmiseks. 5) Sõda venis pikale, kuna sakslased olid paremad sõdurid ning neil oli lahinguväljal taktikaline üleolek. Sama ei saanud väita nende liitlaste kohta. 6) Antant pidas survele vastu eelkõige tänu Ameerika Ühendriikide majanduslikule ja finantsabile. Sakslaste poolt 1917 välja kuulutatud piiramatu allveesõda oli USA sõttaastumise üks peapõhjuseid. Milline oli I maailmasõja mõju Eestile?
suutmatus pidada koalitsioonisõda Saksamaal oli küll mitmeid liitlasi, kuid nendega kooskõlastatult suudeti läbi viia vaid üksikuid taktikalisi operatsioone, mitte kavandada globaalse sõjategevuse ühist strateegiat. Selle puuduse tingis suuresti natsireziimi olemus, mis keeldus ühelt poolt aktsepteerimast, et Saksamaa võimalused ja ressursid on piiratud, teisest küljest aga ei suutnud ega tahtnud tunnistada teisi riike Saksamaa võrdväärsete partneritena. Teljeriikidel ei olnud mingeid ühiseid huvisid ega ühiseid väärtusi, neil puudus isegi ühine vaenlane. Veelgi enam, koalitsiooni olid kokku pandud ka riigid, kes olid ise üksteise vaenlased, näiteks Ungari ja Rumeenia. otsuste vastuvõtmise ebaratsionaalsed mehhanismid Saksamaal kehtis otsustamisel autokraatlik Führerprinzip, mille kohaselt langetas otsused Hitler isiklikult. Taolisel süsteemil olid küll oma eelised, eelkõige olukorras, mis nõudis otsuste kiiret langetamist,
Teljeriikide väed alistati Põhja-Aafrikas 1942 (Tuneesia) ja liitlased tungisid Itaaliasse 1943 (Sitsiilia) NSVL võit Stalingradi ja Kurski lahingutes 1942-43, NSVL läks kaitselahingutelt pealetungile. Pöördelised sündmused Põhja-Aafrikas Mussolini püüdis suurendada kolooniaid Briti arvelt ja ründas 1940. a Liibüast Egiptust. Eesmärk: kontroll Vahemere, Suessi kanali üle. Nafta. Kõrbesõda Egiptuses. Rommel vs Montgomery. Teljeriikidel ei õnnestunud vallutada Egiptust ja nende edasitung peatati 1942. a El Alameini lahingus. USA ja Briti vägede maabumine Marokos ja Alzeerias 1942.a tagas teljeriikide vägede sissepiiramise Tuneesias 1943. Liitlasvägede Sitsiilia-operatsioon, juuli 1943 Eesmärgid: Itaalia irrutamine Saksamaast, osa Saksa diviiside äratõmbamine idarindelt. Operatsiooni juhtis USA kindral Eisenhower. Briti-USA vägede õhu- ja meredessandid Tunisest Sitsiiliasse
annaabi.ee 
