1. Oa-kartulisalat 2. Redisepüreesupp 3. Lambakarbonaad tsilli ja mustade oliividega 4. Pähklitarretis sokolaadikastmega 1. Vesi 2. Mahl 1. Kukkel 2. Sai 3. Leib Lauakate 1. Toolid tõmmatakse laudadest eemale. 2. Lauad kaetakse linadega nii, et keskmine murdejoon jääb laua telgjoonele ja lina served ripuvad 25-30 cm üle laua ääre. 3. Suurte lauakaunistuste olemasolu asetatakse need lauale. 4. Toolid asetatakse õigetele kohtadele (määravad lauakatte asukoha). 5. Lauale asetatakse kohanäitamistaldrikud (katmistaldrikud), millele asetatakse esimese ja hiljem ka järgnevate toidukäikude nõud. 6. Lauale asetatakse söögiriistad.
harjade joon, pideva jämejoonega, sisemine, so. keerme põhjade joon--pideva peenjoonega, mis otsvaates tõmmatakse välja vaid 3/4 ringjoone ulatuses. Kui sisekeermega detaili kujutada lõikes, näidatakse siingi sisekeerme harjad pideva jämejoonega, keerme põhjad aga pideva peenjoonega, mis ava telgjoonesuunalises vaates tõmmatakse välja vaid 3/4 ringjoone ulatuses. Erinevalt väliskeerme kujutamisest paikneb sisekeerme joonisel harjade jämejoon ava telgjoonele lähemal ja põhjade peenjoon sellest väljaspool. Viirutusjooned tõmmatakse üle peenjoone vastu keermeharja jämedat joont. Sisekeere võib olla töödeldud kas detailist läbi või umbsesse, s.o. põhjaga avasse. Umbse ava põhi on koonilise kujuga, mille tipunurk on 120°. Selle tekitab spiraalpuuri kooniline ots. Keerme lõpp nii sise- kui ka väliskeerme puhul antakse pideva jämejoonega. Väliskeermel peab keerme peenjoon ületama faasi piirdejoone ja
Tööpõhimõte- vannase järel oleva surveratta või rullikuga. Seadise eeliseks Rehikud mis on varustatud kulumiskindlate sõrmedega on 30-40% väiksemad toitainetekaod ja samaaegselt pöörlevad edasiliikumissuunale vastupidises suunas, on kobestatakse ka mulda. Seadme puuduseks on väiksem pealtvaates koguri poole kaldu ja moodustavad kivivaalu laotuslaius, vajadus võimsamate traktorite järele ning suur oht kivikoristi telgjoonele. Vaalust liiguvad kivid hõõrdejõudude kasvavate taimede juurestikku vigastada. Suletud lõhega abil sõela terale. Rootortõukuri vedrupiid viivad kivid piki külviseadiste kasutamist piirab eelkõige mullastiku seisund. vahetatavat sõela edasi tagasi ja sõeluvad peened kivid ja Kivistele ja savistele muldadele see ei sobi. mulla massist välja, sõelmed langevad mullapinnale. Survega sisseviimisel (pihustamisel) e survelaotusel
tulema viga laeva üleminekul kanali kinnisest osast avatud ossa. Sel juhul kasvab tuule rõhk avatud ossa väljumisel, triiv suureneb ja laevajuhil võib tekkida kiusatus laev vastu tuult viia pannes rooli pardasse. Tagajärjeks on kiiruse kaotamine ja triivi edasine suurenemine. Antud juhul oleks õige esmalt suurendada kiirust ja alles seejärel tegutseda rooliga. Kitsuses ja faarvaatril liikudes on üldjuhul kõige ohutum hoiduda laevatee telgjoonele, mida tavaliselt tähistab ka liitsiht või ujuv märgistus poide ning toodrite näol. Kõrvalekalle telgjoonest suurendab madalikule sattumise ohtu. Seetõttu tuleb laeva kitsuses juhtida täpselt liitsihti või varem kaardile joonistatud teekonnajoont mööda. Kõrvale kaldumine ettekavatsetud teekonnast annab tunnistust triivist või hoovuse tegevusest. Aga selle põhjuseks võib olla ka vale arvestatav kompassiõiend.
annaabi.ee 
