Kuid juriidilisele isikule kuuluvad varalised õigused juhul, kui autor lõi teose oma otseste töökohustuste täitmise käigus. Isiklikud ehk moraalsed õigused jäävad aga autorile. Kollektiivse teose autoriõigused kuuluvad füüsilisele või juriidilisele isikule, kelle algatusel ja juhtimisel konkreetne teos loodi ning kes selle välja andis. Naaberõigused Autoriõigusega kaasnevad õigused ehk naaberõigused on õigused, mis tekivad teose esitajal, fonogrammitootjal, raadio- ja televisiooniorganisatsioonil, filmi esmasalvestise tootjal, pärast autoriõiguse kehtivuse tähtaja lõppemist esimesena õiguspäraselt avaldaval isikul, või üldsusele varem avaldamata teose üldsusele suunaval isikul, autoriõigusega mittekaitstava teose kirjanduskriitilise või teadusliku väljaande välja andval isikul. § 5. Intellektuaalse tegevuse tulemused, millele käesolevat seadust ei kohaldata Käesolevat seadust ei kohaldata:
õigused. Autoriõigus kehtib autori kogu eluaja jooksul ja 70 aastat pärast tema surma. Isiku konkreetse teose autoriks olemist (teose autorsust), autori nime ning autori au ja väärikust kaitstakse tähtajatult. Autoriõiguse tähtaja lõppemisel ei ole lubatud teose pealkirja (nimetuse) kasutamine teise autori poolt samaliigilisel teosel, kui selline kasutamine võib kaasa tuua üldsust eksitava autorite samastamise. • Naaberõigused Teose esitajal, fonogrammitootjal, raadio- ja televisiooniorganisatsioonil, filmi esmasalvestuse tootjal, isikul, kes pärast autoriõiguse kehtivuse tähtaja lõppemist esimesena õiguspäraselt avaldab või edastab üldsusele varem avaldamata teose, ja isikul, kes annab välja autoriõigusega mittekaitstava teose kirjanduskriitilise või teadusliku väljaande, on käesolevas peatükis ettenähtud õigused tema loodud resultaadile (autoriõigusega kaasnevate õiguste objektile).
teosed. Hoolimata tihedast sidemest on fonogrammitootjatele kuuluvad õigused iseseisvad ning nende teostamine ei piira autoriõiguse teostamist. Loodud resultaadile ehk autoriõigusega kaasnevate õiguste objektile on õigused: 1. teose esitajal; 2. fonogrammitootjal; 3. raadio ja televisiooniorganisatsioonil; 4. filmi esmasalvestuse tootjal; 5. isikul, kes pärast autoriõiguse kehtivuse tähtaja lõppemist esimesena õiguspäraselt avaldab või edastab üldsusele varem avaldamata teose; 6. isikul, kes annab välja autoriõigusega mittekaitstava teose kirjanduskriitilise või teadusliku väljaande.
Vt AutÕS § 66 ja 67. Näiteks on esitajal õigus lubada või keelata esituse salvestamist, esituse heli ja kujutise eraldi kasutamine juhul, kui need on salvestatud koos ja moodustavad ühtse terviku, salvestuse reprodutseerimine jms. Esituse kasutamiseks peab olema esitaja kirjalik luba, kui esitajaid on mitu, siis nende esindaja luba. Raadio- ja televisooniorganisatsiooni õigused 8 Raadio- ja televisiooniorganisatsioonil on ainuõigus lubada ja keelata: 1) saate taasedastamine; 2) saate salvestamine; 3) saate salvestise reprodutseerimine; 4) saate üldsusele suunamine juhul, kui selline suunamine toimub kohas, mis on üldsusele avatud sisenemistasu eest; 5) saate salvestise üldsusele kättesaadavaks tegemine sellisel viisil, et isikud saavad saadet kasutada nende poolt individuaalselt valitud kohas ja ajal; 6) saate salvestise levitamine üldsusele.