mida katavad Kuu pinnale sarnased kivimid. Ülejäänud asteroidid on pisut vähem eredad ja koosnevad puhtast rauast ja niklist. Mõned asteroidid on koostiselt ka veel erinevamad. Praegu tuntakse ligi 7000 asteroidi ja neid leitakse juurde igal aastal. Omapärased taevakülalised on sabaga tähed ehk komeedid. Sageli ilmuvad nad täiesti ootamatult - algul nõrgad, märgatavad ainult teleskoobis, hiljem aga saavad heledamad neist nähtavaks ka palja silmaga. Nõrku, nn. teleskoopilisi komeete vaadeldakse käesoleval ajal igal aastal tavaliselt kümmekond. Üldse on vaadaldud ca 900 komeedi ilmumist. Neist on erinevaid umbes 600. Väga palju komeete on avastanud just asjaarmastajad astronoomid. Juba väikeses pikksilmas paistab kauge komeet tillukese udulaiguna. Kõige rohkem lootust on komeete avastada Päikese ümbruses, s.t. enne Päikese tõusu idataevas ja pärast Päikese loojumist läänetaevas. Komeedid on väikese massiga taevakehad, mis tiirlevad ümber Päikese
Joonis 1. Nägemine AMD korral. (Kenney 2018). 1.1 Vormid AMD puhul eristatakse kahte vormi: kuiv ehk mitte neovaskulaarne ning märg ehk neovaskulaarne vorm. Umbes 10%-l juhtudest areneb kuiv vorm märjaks vormiks. Veel eristatakse olenevalt arengustaadiumist varajast ja hilist vormi. AMD kuiva vormi puhul maakul õheneb ja ei tööta enam nii nagu varem. Kuiva vormi puhul ei ole kirurgilist ega konservatiivset ravi. Abivahenditena kasutatakse suurendavaid luupe ja teleskoopilisi prille. Kuna kuiv AMD võib areneda märjaks vormiks, tuleb kontrollida nägemist ja teha Amsler-ruudustiku test. (Olla ja Parik 2016). 4 Joonis 2. Amsleri test. (Oll ja Parik 2016). Märjale AMD vormile on iseloomulik uute veresoonte moodustumine (neovaskularisatsioon) maakulas. Märg AMD esineb harvemini ja selle kulg on dramaatilisem. Mittetäisväärtuslikest veresoontest lekib vedelik võrkkesta, põhjustades maakulas võrkkesta turse
Komeedid olid lagunenud meteoorkehade pilvedeks. On teada palju meteoorivoole, mille tekkimine seletub kindla komeedi kas täieliku või osalise lagunemisega. Tähesadu annab tunnistust komeedi hävimise paratamatusest. Komeedi eksisteerimine lõpeb tema lagunemisega meteoorideks. 3.2 Komeetide avastamine Sageli ilmuvad kommedid täiesti ootamatult - algul nõrgad, märgatavad ainult teleskoobis, hiljem aga saavad heledamad neist nähtavaks ka palja silmaga. Nõrku, nn. teleskoopilisi komeete vaadeldakse käesoleval ajal igal aastal tavaliselt kümmekond. Üldse on vaadeldud umbes 900 komeedi ilmumist. Neist on erinevaid umbes 600. Väga palju komeete on avastanud just asjaarmastajad astronoomid. Juba väikeses pikksilmas paistab kauge komeet 8 tillukese udulaiguna. Kõige rohkem lootust on komeete avastada Päikese ümbruses, s.t. enne
lugem tagasivaade edasivaade h hs I 1485 1505 -20 1532 1551 -19 -20 II 1510 1531 -21 14.Tööde järjekord geomeetrilise nivelleerimise jaamas. TÖÖDE JÄRJEKORD NIVELLEERIMISE JAAMAS sõltub kasutatavatest lattidest ja nivelleerimise klassist. Võib kasutada kas ühe või kahe küljelisi nivelleerimislatte. Kaasajal kasutatakse järjest rohkem üheküljelisi teleskoopilisi 4m pikkusi nivelleerimislatte. 6 1.Nivelliir seatakse üles kahe lati vahele ja soovitavalt niimoodi, et vaatekiirte pikkused tagumise ja esimese latini oleksid võrdsed. Seejärel seatakse jalakruvidega keskele ümmarguse vesiloodi mull. 2.Viseeritakse tagumisele latile, seatakse elevatsioonikruvist silindrilise vesiloodi mull keskele ning tehakse lugem a1. Siis pööratakse pikksilm esimese lati poole, seatakse elevatsioonikruvist uuesti
annaabi.ee 
