Balleti koreogaafia autoriks on Pär Isberg ning muusika on komponeerinud Stefan Nilsson ja Georg Riedel. Minu jaoks oli balleti üldmeeleolu lustlik ning värvikas, oli palju kohti mis ajasid naerma. Samas oli see ka väga maagiline nagu muinasjutus. Ballett koosneb kahest Pipi raamatust. Esimene vaatus põhineb esimesel Pipi raamatul, mis võtab aset väikses Rootsi linnakeses Segasumma suvilas. Esimeses vaatuses nägin ma kõige tuttavamaid stseene Pipi teleseriaalist: pannkoogid ja põranda küürimine Tommi ja Annikaga, röövlite sissetung Segasumma suvilasse, teepeod toredate daamidega ja Pipi katse kooli minna. Väga tore oli üle pika aja neid stseene uuesti kogeda. Teine vaatus põhineb raamatul „Pipi Pikksukk Lõunamerel“, kus lapsed reisivad Pipi isa juurde Lõunamere saarele. Teel sinna saavad lapsed meres ujuda koos kalade, meduuside ja meritähtedega. See vaatus hõlmab muu hulgas Havai päritolu Lõunamere saare elanikke ja karja ahve
Kaljo Kiisk 1925-2007 Tuntud näitleja ning lavastaja Kaljo Kiisk oli kindlasti üks legendaarsemaid kodumaiseid näitlejaid. Noorena kogus ta palju kuulsust teatrilavadel Joosep Tootsi mängides. Hiljem sai ta Oskar Lutsu raamatute alusel vändatud filmidesse Lible rolli. Viimasel kümnendil oli ta eelkõige aga tuntud kui kingsepp Johannes teleseriaalist "Õnne 13". Tema lavastatud olid ka mitmeid Eesti kultusfilmid, nagu "Vallatud kurvid" (1959), "Keskpäevane praam" (1967), "Metskannikesed" (1980), "Nipernaadi" (1983). 2004. aastal oli Kaljo Kiisk esimene kultuuriministeeriumi ning PÖFFi elutööpreemia laureaat. Kiisa ekraanikujud Lible ja kingsepp Johannes lähevad eestlasele südamesse, neis on inimlikku soojust, elutarkust, andeks¬andmist, eluga leppimist. See viimane joon kuulub ka eestlase eluvaate juurde
kohe silma Ave Maseri töö ,,Perekond" - võib olla seda ka sellest, et see rippus keset ruumi. See töö oli tehtud vahast, tekstiilist, paberist ja traadist materjali järgi tundub,et lihtne töö, kuid välimuselt tundus see raske ja keeruline olevat. Teine töö mis mulle silma jäi oli Eva Kõivu tehtud teleseriaalist ,,Komissar Rex" võetud peategelane ja koer Rex. Need olid värvitud akvarellvärviga, kehad traatkarkassil ja kostüümidel oli kasutatud nahka, tekstiili, paberit ja traati. Need nägid välja nägu päris eluski ainult, et kahandatud. Kõike neid nukke tehakse kingitusteks või siis elatise teenimiseks. Ja need mis seal olid, on enamus tehtud lihtsalt hobi korras. Nendel kunstnikel olid oma ära tuntavad tunnused, näiteks silmadeks ristikesed või siis säravad päikest meenutavad silmad
Kaljo Kiisk Kaljo Kiisk (3. detsember 1925 Toila vald, Vaivina küla 20. september 2007 Tallinn) oli Eesti näitleja, filmilavastaja ning poliitik. Tuntud näitleja ning lavastaja oli kindlasti üks legendaarsemaid kodumaiseid näitlejaid. Noorena kogus ta palju kuulsust teatrilavadel Joosep Tootsi mängides. Hiljem sai ta Oskar Lutsu raamatute alusel vändatud filmidesse Lible rolli. Viimasel kümnendil sai tuntuks kui kingsepp Johannes teleseriaalist "Õnne 13". Samuti on tema lavastatud ka mitmeid Eesti kultusfilmid. Ta oli 18-19aastane poiss, kui sõda kippus tulema otsejoones ta koju, lapsepõlvemaile. Noore kodukaitsja ainus valik sai sel hetkel olla Saksa sõjaväemunder. Kaljo Kiisk võttis õhutõrjekahuri meeskonnas osa Sinimägede lahingust. Naastes sõjatandrilt, tuli asuda õppima. 1946. aastal lõpetas ta Rakvere 1. keskkooli. Edasi jätkas õpinguid 19461947 Tallinna Polütehnilise Instituudis maavarade allmaakaevandamist