Meedia mõjutab meie elu Järjest enam kasvab meie elus meedia osatähtsus. Kui ammustel aegadel oli info saamine piiratud- inimesed pidid leppima väheste ajalehtede, raadio- ning telesaadetega, siis tänapäeval puutume meediaga kokku igal ajal ning igas kohas. Näeme nii tänavatel, ajakirjanduses, televiisoris, kui kuuleme raadiost erinevaid reklaame, uudiseid, kampaaniaid ning üleskutseid. Kuidas täpsemalt meedia meie elu mõjutab? Ja kas võib öelda, et ka meie võime meediat mingil määral mõjutada? Kuna meedia on nii suur ja võimas organ, siis on kindel, ete meie käitumine ja mõtlemine võib kuidagi muutuda
Telefonid 56700525 E-mail [email protected] Juhatuse liikmed Sten Lippur Osakapital 2500eur Omanikud, nende osa kapitalist Sten Lippur, 100% Kontaktisik, tema telefon Sten Lippur, 56700525 Ettevõtte tegevusala, EMTAK-kood 591 Kinofilmide, videote ja telesaadetega seotud tegevusalad Ettevõtte tegevuspiirkond Eesti 3. Äriidee kirjeldus Ettevõte on meelelahutusäri, mille eesmärk on pakkuda inimestele ja ettevõtetele filmimisteenust (sh ka striimingut ehk otseülekannet) üle eesti, kliendile sobivasse kohta ja ajal. Idee mis pakub filmimis- ja striiminguteenuseid kõigile inimestele, ettevõtetele ja üritustele. Klient peab vaid oma soovi
Karjala keele ja kultuuri taaselustamisel on viimasel ajal püütud mõndagi ette võtta. Seda tööd juhib Karjalas Karjalan Rahvahan Liitto („Karjala Rahva Liit”). Alates 1989. aastast on mõnes Karjala koolis hakatud õpetama karjala keelt. Õpetajate koolitamiseks on Petroskoi ülikoolis loodud karjala ja vepsa keele kateeder. 1990. aastal hakati katseliselt välja andma valdavalt aunusemurdelist ajalehte Oma Mua („Oma Maa”). Samuti on alustatud karjalakeelsete raadio- ja telesaadetega. Välja on antud aunusemurdeline aabits ning koostamisel on päriskarjala- e. vienamurdeline aabits. (Uibopuu, 1984) Karjala rahva ärkamisliikumine pole kaasa haaranud lüüdilasi. Ei päriskarjala ega Aunuse murdel rajanev kirjakeel ei näi sobivat lüüdilaste koolikeeleks. Kuna lüüdimurdelised õppematerjalid puuduvad, leidub vaid mõni harv lüüdi küla, kus hakkajad õpetajad tahavad ja suudavad lastele õpetada kodumurret. (Uibopuu, 1984)
täiskasvanute ja laste maailm lahus, laste mõtetes valitses süütus ja harmoonia. Televisioon avab lastele ülearu lihtsalt täiskasvanute maailma ja seega põhjustab 6 ,,lapsepõlve kadumise" Televisioon mõjub sotsialiseerijana kui jutuaines laste omavahelises suhtlemises. Et olla teistele hea vestluskaaslane, püütakse teadlikult kursis olla nende telesaadetega, mis on kaaslaste silmis populaarsed. 2006. aastal avaldatud ülevaatlikust uuringust laste meediatarbimise kohta selgub, et suurem osa 7-17 aastastest noortest vaatab päevas televiisorit 2-2,5 tundi. 28 protsenti lastest veedab teleri ees rohkem kui neli tundi. See tähendab, et kui laps alustab televiisori vaatamist 3 aastaselt ja kulutab sellel päevas keskmiselt 2 tundi, siis 18. sünnipäevaks on ta selle ees veetnud rohkem kui aasta oma elust. (Veidenbaum, 2003.) 3
annaabi.ee 
