hirmureaktsioone televisioonist nähtule. Täiskasvanud vaatavad televiisorit kodus palju, paljudes kodudes mängib see kogu aeg taustaks ja seetõttu on võimatu last mitteeakohastest saadetest eemal hoida või üldse teada, mida ta parasjagu televiisorist näinud on. Pahatihti lubatakse liiga palju televiisorit vaadata juba päris väikestel lastele, kasutades lapsehoidjana telerit, mille ees laps istub mitu tundi päevas. Üle poole vanematest ei ole kunagi reguleerinud lapse telerivaatamist. Kas siis põhjuseks kiirustav elustiilis, või vabakasvatuse? Saab ju öelda: lapsel on õigus ise otsustada, mida ja kuidas ta vaatab. (Taimalu, 2012.) Kuid siiski oleks väga oluline, kui telerit vaadates istuks lapse kõrval ka ema või isa, nii saab vanem lapsega nähtut arutada ja võimalikke kahjulikke mõjusid vähendada. Ehk teisisõnu: last näidatava suhtes ,,vaktsineerida". Nii ei lase laps end mõjutada
see tuleb kõne arengule kasuks, sest just kuulamise kaudu tajub ta räägitavat keelt ning see võimaldab ka korraldustest ja soovitustest aru saada ja vestlustes osaleda. Ara siiski unusta, et laps on ka edaspidi enesekeskne - ta ootab ikka veel, et maailm tema ümber pöörleks, ning seepärast võib juhtuda, et tal pole lihtsalt mingit tahtmist sinu juttu kuulata. Kui kolmeaastane jätkab telerivaatamist, kuigi sa palusid tal õhtusöögiks laua äärde tulla, võis ta sind küll kuulda, kuid teadlikult eirata. Selles vanuses on laps suurepärane "valikulise tähelepanu" praktiseerija. Teisest küljest võib aga lapsel, kes käskudele pidevalt reageerimata jätab, olla kuulmishäireid. Kui sa pole kindel, kas laps eirab sind tahtlikult või ta lihtsalt ei kuule sind korralikult, püüa leida veel teisi vaegkuulmise tundemärke. Näiteks võib
Soolised erinevused seostuvad mõnikord erinevate eelistusete ja rahuldusega. Nt stressis naised eelistavad vaadata lõõgastumiseks telemänge ja estraadietendusi. Mehed vaatavad stressis olles rohkem märuli-ja vägivallasaateid. Teiseks auditooriumi kallutamise aspektiks on määr, kust alates mõjutavad kodust meediakasutust (nt tv vaatamist) sugupoolte suhted ja konkreetsed soorollid. (Morley sellekohane uurimus enamasti kontrollis õhtust telerivaatamist mees, naised tegid tv vaatamisega paralleelselt ka midagi muud). 59. Auditooriumi peamised dimensioonid · Aktiivsuse või passiivsuse aste. · Interaktiivsuse ja omavahelise vahetatavuse aste. · Suurus ja kestvus. · Asukoht ruumis. · Grupi iseloom (sotsiaalne ja kultuuriline identiteet). · Üheaegne kontakt allikaga. · Koosseisu heterogeensus. · Sotsiaalsed suhted saatja ja vastuvõtja vahel.
Vestelge lapsega reklaamide sageli jaks vägivallale, kahjustades laste õppeedukust, rikkudes nen- eksitava sisu üle. Selgitage lapsele, et ka ilma pideva tarbimi- de fantaasiamaailma, pärssides kõnearengut, ärgitades vägi- seta on võimalik hästi elada. vallale ning soodustades liigset tarbimist. Kokkuvõte Telerivaatamist ei peaks ära keelama, küll aga tuleks seda pii- rata. Valige koos oma lapsega vaatamiseks välja üksikud saa- ted mingi teatud perioodi jooksul (näiteks üks nädal). Võima- luse korral vaadake sel ajal filme või muid saateid koos ning arutage saate lõppedes nähtut. Te võite paika panna ka kindla telerivaatamise plaani. Näiteks seitse tundi telerivaatamist nädalas, mida iga laps käsutab vas-
annaabi.ee 
