märgid peamiselt esteetika valdkonda kuuluvad (tukk, higistamine). Aga nende müütide puhul on iseloomulik see, et nende väljastaja (émetteur) on müütidesse kodeerinud tegelikkusele vastava sõnumi, mida lugeja dekodeerib. Iga zhest viitab sellele, mida asi tegelikult tähendab. Müüt on lihtsalt tegelikkuse esitamine allegoorilises vormis. Müüdi väljastaja taotlus on siin siiras. J.F.Lyotard ``Postmodernistlik olukord``. - Metanarratiivide hulgas on reduktsionismi ja teleoloogilisi mõisted nagu näiteks valgustusajastu ja marksism . Tehnoloogilise arenguga valdkondades nagu side , meedia ja infotehnoloogia on need muutnud talumatuteks. Tehisintellekt ja masintõlge näitavad keelelist ja sümboolset üleminekut postindustriaalses majanduses ja sellega seotud postmodernistlikus kultuuris, mis oli tõusnud 1950 lõpus pärast Lääne-Euroopa rekonstrueerimist. Tulemuseks on paljusust keele-mängeudes (termin, mille leiutas Ludwig Wittgenstein [5] ),
Kategoorilise imperatiivi mõiste. Teleoloogiline teooria- standard moraalselt õige käitumise jaoks on ise moraaliväline väärtus. Jag egoism standardiks on isiklik hüve ja utilitarism-standardiks ühinskondlik hüve. Deontoloogiline teooria- standard on moraalselt õige käitumise jaoks objektiivne väärtus. Jag: Teo- deontoloogilised-standardit ei saa üldistada, iga kord tuleb eraldi otsustada. Ja reegli-deontoloogilised teooriad- moraalselt õige käitumine üldreeglist. Teleoloogilisi teooriad nim ka naturalistlikeks. Kanti eetika- küsimuseks on moraalireeglite põhjendamine. Kant lähtub eeldusest et inimene on mõistusolend. Universaalne moraalireegel peab kehtima kõigi võimalike mõistusolendite kohta, s.o selline reegel, mille mõistusolend oma mõistusest lähtudes ise endale annab ja sellega nõustub. Moraal ei pea meid tegema õnnelikuks, vaid õnne vääriliseks. Kui anda heale elule subjektiivne sisu, siis jääksime
katsed ei ole edukad olnud, aga ega see ei tähenda, et Jumalat ei ole. Hume kritiseeris kaht argumenti, mille abil on püütud tõestada Jumala olemasolu. Teleoloogilise argumendi kriitika. (meeldetuletuseks teleoloogiline ehk eesmärgipärane argument: 1) me täheldame maailmas korda ja plaanipärasust 2) see kord ja plaanipärasus ei saa olla juhus, vaid see peab olema planeeritud. Järelikult: 3) on olemas planeeriv olend- jumal või veelgi pikemalt ja täpsemalt saab soovi korral lugeda teleoloogilisi argumendi kohta kasvõi vikipeediast (alljärgnev on copy-paste sealt): /Teleoloogiline argument kujutab endast argumenti plaani või eesmärgi põhjal (teleos tähendab kreeka keeles 'lõpuleviidud, täielik'). Inglise keeles argument from design. Siin on taas tegemist mitte niivõrd ühe selgepiirilise argumendiga kui terve argumentide perekonnaga. Lähtekohaks on mõte looduse eesmärgipärasusest ja otstarbekusest. Silm
24. Teleoloogiline teooria- standard moraalselt õige käitumise jaoks on ise moraaliväline väärtus. Jag egoism standardiks on isiklik hüve ja utilitarism-standardiks ühinskondlik hüve. Deontoloogiline teooria- standard on moraalselt õige käitumise jaoks objektiivne väärtus. Jag: Teo-deontoloogilised-standardit ei saa üldistada, iga kord tuleb eraldi otsustada. Ja reegli- deontoloogilised teooriad- moraalselt õige käitumine üldreeglist. Teleoloogilisi teooriad nim ka naturalistlikeks. Kanti eetika- küsimuseks on moraalireeglite põhjendamine. Kant lähtub eeldusest et inimene on mõistusolend. Universaalne moraalireegel peab kehtima kõigi võimalike mõistusolendite kohta, s.o selline reegel, mille mõistusolend oma mõistusest lähtudes ise endale annab ja sellega nõustub. Moraal ei pea meid tegema õnnelikuks, vaid õnne vääriliseks. Kui anda heale elule subjektiivne sisu, siis jääksime toppama relativismi:
esitleda, tehes seda meeldejäävalt ning seeläbi saavutada antud tootele müügiedu. Osalenud sihtgrupp on otseselt seotud antud ravimi soovitamisega (pakkumise) lõpptarbijatele, kuid selline skandaal tuli pigem kahjuks võimaliku müügiedu saavutamisel, mis vähendas antud firma turueelist. Eetilised printsiibid: Antud juhtumi analüüsimisel kasutatakse töö nii teleoloogilisi kui ka deontoloogilis eetika printsiipe (Meel 2003:31,40): Teleoloogilisised printsiibid: Avar egoism. Kui vaadata juhtumit lähtuvalt avara egoismi printsiibist, siis ravimifirma püüdis teenida võimalikult suurt kasumit läbi otseturunduse. Motivatsiooniks kasutas turundusmeetodit, kus seoti meeldiv (meelelahutus) äriliste eesmärkidega: meelitada võimalikult palju naisarste oma toodet kasutama
annaabi.ee 
