Riigil tuleb siiski tunnustada inimese õigust oma maisele varale Riigis on inimese käitumise ainus mõõdupuu selle riigi positiivne seadus. Leviathan on surelik läbi inimeste ühise jõu Spinoza (1632- 1677) - õigus kui loomulik võim Loomuõigus on inimese loomulik võim, mida saab piirata vaid teine võim. Inimene käitub alati kõrgeima õiguse järgi kui ta järgib oma loomuseadusi. Erinevalt Aristotelesest ei lähtu inimloomus mitte teleoloogiast vaid empiirikast. Inimese loomulik õigus ei tulene tema mõistusest vaid võimust ja ihadest Inimese käitumine on loomuõigusega kooskõlas ka siis, kui ta midagi endale ihaldades kasutas vägivalda, kavalust või koguni pettust. ● Hea ja seega eetiline on selline käitumine, mida inimene ise enese jaoks heaks peab. Riik kujutab endast inimeste loomulike võimude summat. Loomuõigus kui võim kehtib riigis edasi, muutuvad vaid võimu vahekorrad
See on normaalne. Koguaeg on näha, et keegi on meist parem targem, täiuslikum, jne. Olulised on varased suhted vanematega. Selleks, et sellest alaväärsustundest, mis kõigil kujuneb, üle saada, selleks kujuneb võimutahe. Võimutahe suunab sellele, et ta saaks olla teistest üle. Arendab läbi selle välja oma oskuseid. Negatiivne lahend on domineerimine ja agressiivsus, mis jäävad ka täiskasvanuikka. Positiivne lahend - tunnetab ühtust teistega. Samuti räägib ta teleoloogiast. See ei seostu alaväärsustundega, see on eesmärgipüüdlus. Adler ütleb, et eesmärk tuleneb nõrgast kohast, mida püütakse ületada. Inimesed püüavad kompenseerides ületada nii enda reaalseid kui tajutud puudusi. Arendades seeläbi uusi oskusi ja kompetentsust. Adleri kohaselt inimese käitumist motiveerivad teatud eesmärgid. Oluline on antud juhul mõelda selles kontekstis, et Adler hakkas rääkima sünnijärjekorrast ja selle oluliseusest järgnevad elus
2. Mis on normatiivne eetika? Normatiivne eetika on teooria selle kohta, milline käitumine on moraalselt hea või halb. Normatiivne eetika on ettekirjutav, st formuleerib moraalinormid, mille oleks hea elu mõõdupuuks?" Endastmõistetavalt on selline küsimuse esitamine selgelt teleoloogiline, aga seda tuleb eristada teleoloogiast, mida seostatakse utilitarismiga, mis toetab parimaid üldisi järgimine on inimestele kohustuslik. Normatiivne eetika tegeleb eetiliste hoiakute teoreetilise seletamise ning põhjendamisega ja püüab läbi selle neidsamu hoiakuid kujundada. Normatiivse eetika tagajärgi. Aristotellik teleoloogia tegeleb rohkem nende omaduste kindlaksmääramisega, mis on iseloomulikud elule, mis saavutab sobiva eesmärgi. Need omadused on voorused, mis koos
See on normaalne (me näeme koguaeg, et keegi on meist osavam, targem, täiuslikum...). Olulised on varased suhted vanematega. Selleks, et sellest üle saada, kujuneb lapsel võimutahe. See võimutahe suunab sellele, et ta saaks olla teistest üle. Arendab läbi selle välja oma oskused. Negatiivne lahend- domineerimine ja agressiivsus, mis jäävad ka täiskasvnueas. Positiivne lahend- tunnetab ühtsust teistega. Samuti räägib ta teleoloogiast (ei seostu alaväärsusega)- eesmärgipüüdlus. Adler ütleb, et eesmärk tuleneb nõrgast kohast, mida püütakse ületada. Inimesed püüavad kompenseerida nii enda reaalseid kui tajutud puudusi, arendades seeläbi uusi oskuseid ja kompetentsust. Inimese käitumist motiveerivad teatud eesmärgid. Sünnijärjekord- Adler oli see, kes hakkas rääkima sünnijärjekorrast ja olulisusest inimese arenemises. Ta räägib, et esimene laps on
annaabi.ee 
