selliseid geeniusi, kes arvavad, et purjus peaga rooli istudes teevad nad oma rahakotile taksoraha arvelt teene. Reaalsus on aga vastupidine õnnetusse sattudes tuleb katta kümneid kordi suuremaid kulusid, kui paarisajakroonine taksoarve. Rääkimata inimelu hinnast. Milles seisneb tantsusaate populaarsus? Kogu see hirmus reaalsus paneb inimesed põgenema oma igapäevaelust ning nautima midagi jumalikku, glamuurset, kättesaamatut. Selles osas ongi appi tulnud kavalad telemehed, kes on välja mõelnud lihtinimese jaoks kättesaamatu tantsusaate. Tekib küsimus, et miks ei ole teatrite, muuseumide, kontsertide ning kinode tulud lakke tõusnud? Miks minna filmi kinno vaatama, kui seda saab praktiliselt tasuta internetist alla laadida? Inimesed tahavad meelelahutust, kuid võimalikult madala hinnaga. Pea igal inimesel on telekas ning selle vaatamise kulud on minimaalsed. Selles peitubki tantsusaate
1864. aastal ilmunud artiklis Elektromagnetvälja dünaamiline teooria. Maxwell kirjutas: "Vaevalt me võime hoiduda järeldustest, et valgus on ristvõnkumine sellessamas keskkonnas, mis on elektri- ja magnetnähtuste aluseks." Maxwelli poolt mainitud keskkonda, mis "lainetab" elektromagnetlaines, hakati nimetama maailmaeetriks. Hiljem selgus küll, et maailmaeetrit kui ainet pole olemas ja tegemist on väljaga. Nimetus aga jäi ja veel tänapäevalgi räägivad raadio- ning telemehed saate eetrisse andmisest. Lähemalt vaatleksingi Maxwelli teekonda elektromagnetnähtuste uurimisel. Nimelt juhtis Michael Faraday tähelepanu sellele, et magnet- ja elektriväljal on "jõujooned", mida ta püüdis piltlikult kujutada. Maxwell lõi selle nähtuse seletami- seks matemaatilise teooria. Ta märkis, et kui liigutada magnetit edasi-tagasi, tekivad lained, mis liiguvad üle Faraday jõujoonte.
Ei pilooti ega tema lennukit ei nähtud enam iial. Järgmistel päevadel pärast Valentichi kadumist Melbourne'ist lõuna pool sagenesid teated helendavatest objektidest Austraalia ja Uus-Meremaa taevas. Räägiti ülikiiresti tundmatusest rohelistest objektidest. Üks Melbourni televisiooni võttegrupp püüdis välja selgitada, mis taevas ikkagi tegelikult toimub. Austraallased lendasid Wellingtoni, kus oli viimastel päevadel korduvalt ufosid nähtud. Varsti pärast südaööd märkasid telemehed kummalisi tulukesi, mis ilmusid korraks nähtavale, et siis jälle sama kiiresti kaduda. Kui tundmatud objektid Austraalia lennukile päris lähedale jõudsid, pimestas telemeeskonda objektidest lähtuv hele valgus.Lennukipiloot rääkis, et objektide alumine osa helendas jõuliselt, nende ülaosas paiknes aga kummaline läbipaistev kera. Neil õnnestus jäädvustada lindile 2300 kaadrit. Hilisem uurimine näitas, et objektide läbimööt oli
1864. Aastal ilmunud artiklis Elektromagnetvälja dünaamiline teooria. Maxwell kirjutas: "Vaevalt me võime hoiduda järeldustest, et valgus on ristvõnkumine sellessamas keskkonnas, mis on elektri- ja magnetnähtuste aluseks." Maxwelli poolt mainitud keskkonda, mis "lainetab" elektromagnetlaines, hakati nimetama maailmaeetriks. Hiljem selgus küll, et maailmaeetrit kui ainet pole olemas ja tegemist on väljaga. Nimetus aga jäi ja veel tänapäevalgi räägivad raadio- ning telemehed saate eetrisse andmisest. Vastuolude tõttu ülikooli kitsarinnalise juhtkonnaga lahkus Maxwell 1865. Aastal Londonist ja asus elama oma perekonnamõisa Sotimaal Glenlaer'is. Seal andis ta lõpliku kuju oma teooriatele molekulide liikumise ja elektromagnetismi alal. Aaastal 1871 võttis Maxwell vastu professorikoha Cambridge'i ülikoolis. 1873. Aastal ilmus Maxwelli peateos Traktaat elektrist ja magnetismist. See koosnes samast neljast põhiosast, mis sisalduvad ka tänapäeva elektriõpetuses
põhiseisukohad 1864. Aastal ilmunud artiklis Elektromagnetvälja dünaamiline teooria. Maxwell kirjutas: "Vaevalt me võime hoiduda järeldustest, et valgus on ristvõnkumine sellessamas keskkonnas, mis on elektri- ja magnetnähtuste aluseks." Maxwelli poolt mainitud keskkonda, mis "lainetab" elektromagnetlaines, hakati nimetama maailmaeetriks. Hiljem selgus küll, et maailmaeetrit kui ainet pole olemas ja tegemist on väljaga. Nimetus aga jäi ja veel tänapäevalgi räägivad raadio- ning telemehed saate eetrisse andmisest. Vastuolude tõttu ülikooli kitsarinnalise juhtkonnaga lahkus Maxwell 1865. Aastal Londonist ja asus elama oma perekonnamõisa Sotimaal Glenlaer'is. Seal andis ta lõpliku kuju oma teooriatele molekulide liikumise ja elektromagnetismi alal. Aastal 1871 võttis Maxwell vastu professorikoha Cambridge'i ülikoolis. 1873. Aastal ilmus Maxwelli peateos Traktaat elektrist ja magnetismist. See koosnes samast neljast põhiosast, mis sisalduvad ka tänapäeva elektriõpetuses
annaabi.ee 
