Koolipäev 2014". Meie koolist läksid sinna Rando Aav ja Jürgen Lee. Kolmapäeva hommikul hakkasime Rapla jaamast Balti jaama sõitma rongiga. Sealt läksime rongkäiguga Nordea konserdimajja suunduma läbi vanalinna. Tee peal leidsime uusi sõpru ja tegime ühispildi, kujundades inimteksti "ELAD ISE OMA ELU?". Jõudes Nordea kondserdimajja, võeti meid väga hästi vastu. Oli väga palju rahvast. Enne konverentsi sai süüa, juua ja lahedalt olla. Esimesteks esianeteks olid raadio- ja telemees, kirjanik, koolitaja, õppejõud, konverentside vedaja, unistaja, tegutseja ja tulevane mõttekoja moodi turismitalu pidaja Märt Treier; MTÜ Lilleoru kommunikatsioonijuht ja noortele tuttav esimese “Eesti otsib Superstaari” saatejuht Aigi Vahig ja erinevate idamaiste võistluskunstidega tegelev Ville Jehe. Nemad rääkisid üldteemal "Taevas", mis käsitles teemasid- Kes ma olen? Miks ma teen seda, mida ma teen? Milline on minu rada? jne..
Stand-Up etendusele ,,Nüüd tõesti aitab jamast". Näidend oli Peeter Oja, Mart Normeti ja Erik Moora ühislooming. Kaasatud olid muusika eest vastutaja Sten Sheripov ja kunsti poole valdaja Mihkel Uba. Lisaks oli appi tulnud ka Karl Kermes ja Monoteater. See etendus tundus reklaamide ja kirjelduse põhjal väga huvitav ja põneva sisuga olevat. Lisaks on Peeter Oja teada-tuntud koomik, kelle naljad külmaks ei jäta. Näitlejast Peeter Oja on eesti näitleja, koomik, laulja ja telemees. Ta on sündinud 2. juulil 1960-ndal aastal Tallinnas. Näitleja hariduse omandas Tallinna Riiklikus Konservatooriumis, mille ta lõpetas 1986-ndal aastal. Ta on kuulunud kahe Eesti tuntud bändi: ,,Kuldne Trio" ja ,,Bläck Rokit" koosseisu. Suurima tuntuse on ta vast kogunud absuridhuumorit ja iprovisatsiooni viljelenud telelavastusest ,,Kreisiraadio", kus tema kuulsamateks rollideks oli Alev Ström ja kivipallur Jürko. Lisaks on osalenud ka Eurovisioonil koos Tarmo Leinatamme ja Hannes
niisama korraks välja. Ülejäänud kodakondsed olid keskendunud Ruth Merila missiks valimisele ega pannud tükk aega tähele, et perepoja õuesolek aina pikemaks venib. Contra, kummisäärikud jalas, marssis aga Antslasse peole, kus kassette popimate lugudega keris Antsla keskkooli vilistlane Vahur Kersna. Nirvana lugusid nõudev poiss, kel taskud ruudulistele kladelehtedele kirjutatud luuletusi täis, avaldas Kersnale muljet. Telemees kutsus Contrat kaamerate ette. Esimesel korral suutis poeet ei öelda. Aga siis. 1993. aastal luges Kersna saates «Jah! Show» Contra luulet nukk Muhkel. Vahepeal käis Contra korraks Piusa kordonis piiri valvamas ja jõudis avaldada esimesed read ajakirjas Noorus. Siis oli 1995. aastal järjekordne pidu, kus Kersna oli konferansjee ja Contra luges luuletusi. Kersna oli konkreetne: «Contra, televisioon nutab sinu järele.»
ideoloogiliselt kui demograafiliselt. Paljud teadlased nimetasid seda eetika probleemiks ja olid võõrvõimu teenistuses , selleks et säilitada teaduslik positsioon. Palju oli rahvuslikult meelestatud koosolekuid kus püüti probleemi olemust selgeks rääkida . Vähe oli teadlasi , kes probleemi sügavust , nii etniliselt kui ökoloogiliselt julgesid avaldada. Üheks juhtfiguuriks fosforiidisõjas oli Juhan Aare, kui tuntud telemees ja ajakirjanik. Olen arvamusel, et fosforiidisõda meelestas eestlased rahvusliku võitluse lainele ja teadustas iseseisvumise vajalikkusest. Iseseisvumise püüdu ja rahvusliku meele sündi. Mida mäletate Hirvepargis toimunust? Kas käisite ka seal? Ei käinud, kuna olid muud tegemised. ERSP poolt, korraldatud ja tugeva KGB kontrolli all üritus. Eesotsas Lagle Parek, Trivimi Velliste, Aavo Küür jmt. No üritus , mis paljudel julguse tagasi tõi.
teemal "millised probleemid meie riigikorralduses on niisugused, et meie kodanikud otsustavad blokeerida liikluse Tallinna kesklinnas?". Kui mingis riigis on kogukond inimesi, kellele ilmselgelt ei sobi elukorralduse mingi aspekt, siis nagu ma juba osutasin, tuleks esmalt teada saada, mis täpselt ei sobi, alles siis saab välja mõelda lahendusi. Kahjuks ei küsitud, ning aasta hiljem on tekkinud etnilisi gruppe veelgi enam lahutavad stereotüübid, mida kirjeldab tabavalt lavastaja ja telemees Aleksander Zukerman: "Venelased arvavad, et eestlased peavad plaani, mida pärast pronkssõdurit veel ära viia. Eestlased arvavad, et venelased joovad kodus viina, tahavad siis linna lõhkuma minna ning Pihkva diviisi appi kutsuda."2 Kui uudised näitavad tänavale tulnud inimesi peamiselt venekeelsetena (nii nagu see ka reaalsuses oli), kui arutatakse, milliseid sanktsioone võiks Venemaa ette võtta,3 rõhutatakse Euroopa Liidu distantseerumist
Vaadatud 21.11.2014. EKK: Morfoloogia = Eesti keele käsiraamat; http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=3&p1=4&id=182. Vaadatud 21.11.2014. Eesti keele seletav sõnaraamat 2009; http://www.eki.ee/dict/ekss/. Vaadatud 19.11.2014. Eesti keele õigekeelsussõnaraamat ÕS 2013; http://www.eki.ee/dict/qs/. Vaadatud 19.11.2014. Engelbrecht, Karilin 2009. Telemees, kes televiisorit ei vaata; http://elu24.postimees.ee/171769/telemees-kes-televiisorit-ei-vaata/?r=1. Vaadatud 11.11.2014. Hennoste, Tiit 2000. Sissejuhatus suulisse eesti keelde. IV Suulise kõne erisõnavara. III partiklid. – Akadeemia 8, 1772–1806. Hennoste, Tiit 2002. Suulise kõne uurimine ja sõnaliigi probleemid. – Teoreetiline keeleteadus Eestis. Toim. Haldur Õim. Tartu Ülikooli üldkeeleteaduse õppetooli toimetised 4
annaabi.ee 
