seda Nsfnetiks. Nsfnet oli interneti algversioon, kuhu pärast hakkasid ühinema ka äriorganisatsioonid ning sellest ajast on arvutivõrk olnud meie, küberkodanike päralt. Selleks, et 1 Soppelsa, Moreno; Marchesi, Ivan. Internet. Egmont Estonia 2000. Tallinn, 2018, lk 6-9, 27-31. 2 Soppelsa; Marchesi, 2018, lk 8. 4 oleks võimalik edastada e-posti, 1979. aastal loodi organisatsioon "Telekonverents", kus oli loodud uus võrk, mida nimetati USENET-iks.3 Pärast aga Usenet-i juurde oli liitunud palju riike, nagu näiteks Jaapan, Taani ja Rootsi jt. Internet kasvas välja ülikoole ja sõjaväeasutusi ühendavast üleameerikalisest arvutite võrgustikust.4 1.2. Interneti ajalugu Eestis Eestisse jõudis Internet esmakordselt 1990. aastal, kui seati sisse UUCP tehnoloogial põhinev modemside Tallinna Instituudi ja Soome kasutajate arvutite vahel. Sai vahetada elektronposti, mille
Otsingumootorid (Google.com, Yahoo.com, Ask.com), metaosingumootorid (Zoo.com, Mamma.com, KartOO.com), tõlkemootorid (Translate.Google.com), portaalid (Lycos.com, Techweb.com) 41. Milliseid veebipõhiseid rakendusi kasutatakse suhtluseks? - Meilipostkastid, veebipõhised kõnekeskused klienditugi, jututoad , Skype. 42. Mis on koostööd võimaldavate rakenduste iseloomulikud funktsionaalsused? Mis kasu on organisatsioonil koostööd võimaldavate rakenduste kasutamisest? - Funktsionaalsused: telekonverents kõne, video. Kasu koostöövahendite kasutamisel: produktiivsus, kvaliteet, innovatsioon, klienditeenindus, majandustulemus. 43. Mis vahe on osalisel ja puhtal e-turundusel? - Puhas e-turundus toode/teenus, toote/teenuse loomise protsess ja edastuskanal on digitaalsed. Osaline e-turundus mõõtmed on osaliselt füüsilised, osaliselt digitaalsed. 44. Mis on transaktsioonide töötlemise süsteem (TPS) ja milleks seda kasutatakse? -
Veebipõhine kõnekeskuse tarkvara loodi, pakkumaks klientidele küsimustele vastamise teenust ja interaktiivset klienditeenindust koormatud e-kaubanduse (e-commerce) veebilehekülgedel. Mõned tuntumad tarkvaralahendused antud valdkonnas on LivePerson, Virtual Reference Toolkit. Co-browsing ja escorting võimalused. · Kiirsõnumivahetus · Videokonverents teenused. Videokonverents on üks telekonverentsi liik. Telekonverents on mitme inimese või inimeste grupi kohtumine, kes asuvad füüsilisest üksteisest eraldi, kasutades elektroonilise kommunikatsiooni võimalusi. Videokonverents on kaugusest sõltumatu, toimub reaalajas, on interaktiivne ning võib toimuda kahe või enama osapoole vahel. Videokonverentsi ajal saadetakse audio ja video läbi sidevõrgu ühenduse teise otsa ning võetakse vastu sealt tulev audio ja video. Selleks kasutatakse videokaamerat,
toimub pikema aja jooksul ehk viivitusega näiteks: täna saadetud mail jõuab adressaadini samal päeval, aga loetakse järgmisel päeval või nädalal, vastus kirjutatakse ja salvestatakse ning võib enne vastamist seista salvestatuna mõne päeva; peale vastuse saatmist võib selle lugemiseni kuluda veel aega (mõnest minutist, tunnist nädalate ja päevadeni). Seega asünkroonsed kanalid (e-mail, foorum) on võrreldes sünkroonsetega (silmast-silma suhtlemine, telekonverents, videokonverents) aeglasemad. Samas on neil ka eeliseid: muudavad erinevais ajavöötmeis inimeste suhtlemise mugavamaks, võimaldavad töötajail valida töö tegemiseks sobivama aja. Ülevaate IKT vahendite jagunemisest rikkuse ja sünkroonsuse skaalas annab joonis 4. Joonis 4. IKT vahendite võrdlus kommunikatsiooni sünkroonsuse ja rikkuse alusel (Edwards, Wilson 2004). Sünkroonsuse ja asünkroonsuse ning kommunikatsioonikanali rikkuse teooriate
annaabi.ee 
