Lisaks on kasutatava terminoloogia järgi võimalik määrata inimeste kuuluvust sotsiaalsetesse v vanuselistesse rühmadesse. Kõne mehhanismid (vt. lk 197-199) Kõne helilised tunnused: tämber (kõneorgani ehituse eripärast sõltuv), intonatsioon (sõltub psüühilisest seisundist, situatsiooniline), kõne tempo, pausid, foneetiline reduktsioon (sõnalõppude "ära söömine"), reeglitest kinni pidamine. Kõne liigid: sisekõne (hüplev, pole korrapärane, telegrammstiilis), suuline kõne (signaal edastatakse hääle abil, kuulaja-rääkija on ühes situatsioonis, lisanduvd zestid, miimika, intonatsioon), kirjalik kõne (erineb lauseehituselt eelmistest, on täpsem) , afektiivne kõne (situatsiooniline, väljendab suhtumist, "ah", "oho"). Kõne mitteverbaalsed ja helilised individuaalsed tunnused (vt. lk.201-204) Õppimine suhteliselt püsivate muutuste kujunemine. John Dewey (1859 1952) õppimise eesmärk on kohanemine ümbritseva maailmaga.
Lisaks on kasutatava terminoloogia järgi võimalik määrata inimeste kuuluvust sotsiaalsetesse v vanuselistesse rühmadesse. Kõne mehhanismid (vt. lk 197-199) Kõne helilised tunnused: tämber (kõneorgani ehituse eripärast sõltuv), intonatsioon (sõltub psüühilisest seisundist, situatsiooniline), kõne tempo, pausid, foneetiline reduktsioon (sõnalõppude "ära söömine"), reeglitest kinni pidamine. Kõne liigid: sisekõne (hüplev, pole korrapärane, telegrammstiilis), suuline kõne (signaal edastatakse hääle abil, kuulaja-rääkija on ühes situatsioonis, lisanduvd zestid, miimika, intonatsioon), kirjalik kõne (erineb lauseehituselt eelmistest, on täpsem) , afektiivne kõne (situatsiooniline, väljendab suhtumist, "ah", "oho"). Kõne mitteverbaalsed ja helilised individuaalsed tunnused (vt. lk.201-204) Õppimine suhteliselt püsivate muutuste kujunemine. John Dewey (1859 1952) õppimise eesmärk on kohanemine ümbritseva maailmaga.
1. Lapsed sünnivad valmis kõneaparaadiga, kuid puudub kortikaalne kontroll häälikute üle. 2. Inimese artikulatsiooniaparaat sarnane primaatide omaga. Kõne arengu teeoriaid: 1. Õppimisteooria (Osgood, Skinner) · Keel omandatakse mudeldamise, matkimise, harjutamise ja tagasiside kaudu 9 kuuse lapse häälitsused koosnevad peamiselt emakeele häälikutest. Samas raske seletada, miks kõik pooleteistaastased lapsed hakkavad rääkima telegrammstiilis, kuigi suurem osa neist ei ole kedagi kuulnud niimoodi rääkimas Samuti ei oska seletada 2.eluaasta lõpul toimuvat sõnavara arenguspurti 2. Kõneorgani teooria (Chomsky, Lenneberg, Fodor) · Lapsel on kaasasündinud teadmisedkeele kohta, kuid nad ei ole võimelised neid teadmisi veel sõnastama · Inimesel olemas eriline pärilik mehhanism keele omandamiseks 3. Kognitiivne teooria (Piaget, Sinclair-de Zwart)
pooli, joonistab kella numbrilaua kõik 12 numbrit paremale poolringile, sööb toitu ainult endast paremal asetsevalt taldriku-poolelt, riietumisel riietab end ainult keha paremalt poolt jne. Keelega seotud kahjustused kannavad afaasiate nimetust. Paremakäeliste patsientide afaasiad on põhjustatud kahjustustest vasaku ajupoolkera koores. Ekspressiivne ehk Broca afaasia seisneb võimetuses suulist või kirjalikku kõnet tekitada. Sellised patsiendid väljendavad end telegrammstiilis, ilma funktsionaalsete sõnadeta (kusjuures sisu kandvad sõnad on säilinud). Nad mõistavad neile suunatud kõnet, kuid pole suutelised sellele vastama. Retseptiivne ehk Wernicke afaasia eelmise vastandina põhjustab patsientidel neile suunatud kõne mittemõistmise, kuigi nad suudavad korrata neile öeldud sõnu ja vastamiseks on nad valmis. Nad on ise jutukad, kuid jutt koosneb ainult funktsionaalsetest sõnadest ja sisu kandvad sõnad puuduvad. Afaasiat on täheldatud ka viipekeelt
annaabi.ee 
