ekspressionistide töödes oli selge sõnum, et tuleb vabaneda sotsiaalsetest piirangutest, siis õhutas see inimesi ka teatud määral protestima, kasvõi omaenda hinges. 1901. aasta oli oluline inimeste mõttemaailma muutja, sest sel aastal saatis Guglielmo Marconi raadiosignaali üle Atlandi ookeani. See oli tähtis uuendus nii sõjaväele, laevakompaniidele, ärijuhtidele, diplomaatidele kui ka ajakirjandusele. Kui siiani levis info aeglaselt, kirja kaudu nädalatega, telefonide ja telegraafide jaoks oli vaja rajada sideliine, siis nüüd muutus info palju kättesaadavamaks ja kiiremaks. Inimesed üle kogu maailma said olulisematest sündmustest peaaegu et kohe teada. Ma arvan, et 20. sajand muutis inimeste mõttemaailma täielikult. Paljud nende arusaamad maailmast lükati ümber ning hakati rääkima hoopis uutest avastustest. Mõnedele inimestele mõjus see lootustandvalt, teistele jällegi hirmutavalt. Siiski ei oleks keegi osanud arvata, et needsamad
Esimene diisemootor Kaal: 4,5 tonni Kõrgus: 3 meetrit Kütus: maapähkli õli Suruõhuga pihustamine Diiselmootoriga tarbesõiduk 1923 paigaldati esimene diiselmootor 5 tonnisele MAN veoautole. 4 silindrit Eelpõlemiskambriga Töömaht 8,8l Võimsus 45...50 bhp Diiselmootoriga sõiduauto Mercedes-Benz 260D 1936. a. Neli silindrit Töömaht 2,5l Võimsus 45 bhp Rivipumbaga toitesüsteem Robert Bosch (1861-1942) 1886. a. avas väikse töökoja, kus tegeleti telefonide, telegraafide jms parandamise ja paigaldamisega. 1897. a. arendati välja ja hakati tootma magneetoga süütesüsteeme. 1922. a. nägi R. Bosch tulevikku ka diiselmootorile ning hakkas arendama kõrgsurvepumpasid ning pihusteid. Rivipump Algne idee heeliksiga varustatud kõrgsurve pumba valmistamiseks pärineb Acro AG-lt. 1925. a. sõlmiti Acro AG ja Boschi vahel leping heeliksiga rivipumpade arendamiseks ja tootmiseks 1927. a. sai valmis esimene seeriatoomisse läinud rivipump.
Ettevõte viidi hiljem Nokiasse, Nokianvirta jõe äärde, kus olid paremad ressursid hüdroelektri tootmiseks. Sealt saigi firma oma nime, mida kasutab tänapäevani. Nokia pärineb jõest, mida kutsuti Nokianvirtaks, mis tähendas vanas soome keeles karvast looma saabelit, keda kohalikud kutsusid "nokiaks". Pärast I maailmasõda ostis Soome kummitöökoda Nokia saekaatri ja ka Nokia kaablitööstuse, mis tootis telegraafide ja telefonide kaableid. Kõik kolm ettevõtet ühendati Nokia korporatsiooniks (Nokia Corporation) aastal 1967. Nokia korporatsioon oli sellel ajal seotud paljude sektoritega, tootes mingil ajahetkel paberitooteid, jalgrattaid, autorehve, jalatseid, arvuteid, kaableid, televiisoreid, elektrigeneraatoreid, kondensaatoreid, alumiiniumi ja muid tooteid. 1970ndatel sidus Nokia ennast järjest rohkem telekommunikatsiooni tööstusharuga. Esimene ülemaailmselt menukas
Veebruariks 1940 oli eesti koostanud mitmeid lepinguid, kuid mitte ühelgi polnud neist NL allkirja. NL nõudis, et baasides olevate sõjaväelaste naised ja lapsed Eestisse elama asuksid. Nad ei oleks allunud Eesti võimude poolsele kontrollile. Eesti ütles sellele esialgu ei. Baaside alale hakati rajama igasugu abiehitisi, nt koole, elamuid. See näitas, et baasid kavatsevad jääda alatiseks. Seoses ulatuslike ehitustega toodi sisse ka 10 000 ehitustöölist. 19. dets taodeldi telegraafide ja telefoniliinide täielikku punaarmee käsutusse andmiseks neljaks tunniks ööpäevas. 1940 aastate algul baaside poliitika muutus veelgi agressiivsemaks. Kõik ehitustöölised ja ohvitseride perekonnad toodi ikkagi lõpuks sisse. Eesti valitsus hakkas kaotama ülevaadet punaarmee suurusest ja tegevusest. 23. aprilliks 1940 oli 25 000 mehe asemel 31 648 punaväelast. Suuri vastuolusid tekitas Eestis Talvesõda, sest ehkki Eesti oli neutraalne, ründasid tema
annaabi.ee 
