MIHKEL HEINMAA 2013 1 BIOLOOGIA AJALUGU BIOLOOGIA AJALUGU | YTM0070 KORDAMISKÜSIMUSED | MIHKEL HEINMAA | YAGMM11 | TTÜ | SÜGIS 2013 Ver. 1.1 Lugesid: Ken Kalling, Andres Veske, Erki Tammiksaar ja Marko Piirsoo 1. Tooge näiteid algainetest Antiikkultuur tunnistas 4 (5) algainet: maa, vesi, õhk, tuli (neile lisab Aristoteles eetri). Hiinas üldiselt 2: yin ja yang. Aga tunti ka 5 algelementi: vesi, puit, tuli, maa, metall. Jaapanis: maa, vesi, tuli, tuul ja tühjus (sama Indias). 2. Mida kujutab endast Olemsie Suur Ahel? Olemise Suur ahel (Scala Naturae) on r...
ülekandel järglastele ebavõrdsed või vähemalt erinevad. · Elusloodusele on omane spetsiifiline elujõud, vitaalne jõud (vitalism). Munaraku viljastamisel osaleb mitmeid seemnerakke; mida rohkem neid on, seda enam väljenduvad järglasel isapoolsed tunnused. · Loomade ristamisel jäävad isasseemne pärilikud alged emase veres püsima ja mõjutavad hilisemate järglaste omadusi, kes on saadud paaritusest hoopis teiste isastega: telegoonia (e. järelpärandumise) hüpotees. 19. sajandi vältel tekib hulgaliselt teooriaid, mis käsitlevad inimese (erinevate rasside, rassitüüpide) koljuehitust. Valdavalt jääb peale teooria, milel kohaselt pikapealisemad rahvad/indiviidid oleksid vaimsetelt ja ühiskondlikelt omadustelt võimekamad kui lühipealised. Krahv Gobineau jutlustas üldise ühiskondliku degeneratsiooni teooriat. Idee seisnes selles, et
·Isas- ja emasorganism on tunnuste ülekandel järglastele ebavõrdsed või vähemalt erinevad. ·Munaraku viljastamisel osaleb mitmeid seemnerakke; mida rohkem neid on, seda enam väljenduvad järglasel isapoolsed tunnused. ·Loomade ristamisel jäävad isasseemne pärilikud alged emase veres püsima ja mõjutavad hilisemate järglaste omadusi, kes on saadud paaritusest hoopis teiste isast ega: telegoonia (e. järelpärandumise) hüpotees. 1.4. Gregor Mendel (1822 - 1881) * Analüütilise hübridoloogilise meetodi loomine. * Täheliste sümbolite ja arvsuhete kasutuselevõtt. * Diskreetsete ja püsivate (segunematute, mitteliituvate) pärilikkusetegurite avastamine (Mendel: vormiloovad elemendid; hiljem nim. geenideks). * Geenide pärandumise ja kombineerumise peamiste seaduspärasuste avastamine (Mendeli seadused).
20. sajandi alul leidus pärilikkuse kohta ikka veel küllalt kõikvõimalikke eksiarvamusi. Need põhinesid paljude fenomenide väärititõlgendamisel või arusaamatustel. Usuti, et: · elu jooksul omandatu pärandub edasi; · pärilikkustegurid tekivad kogu kehas ja siirduvad sugurakkudesse (pangenees); · hübridiseerumisel tekib uus pärilikkusaine; · isas ja emasloom omavad erinevat tähtsust; · munaraku viljastumisel osaleb mitmeid seemnerakke; · telegoonia hüpotees, ehk lähenemine, mille kohaselt isalooma tõuomadused jäävad pärast paaritumist emase verre püsima, mõjutades hilisemaid põlvkondi. Vaidlus käis meetriliste ja mittemeetriliste tunnuste pinnal. Algas geneetika arengus nn klassikaline periood, selles neli teooriat: · Geeniteooria. (geen kui abstraktne mittemateriaalne ühik); · Kromosoomiteooria geen osa kromosoomist (Morgan, 1910); · mutatsiooniteooria; · populatsioonigeneetika teooria.
toimimise mõistmiseks). Vead ja eksiarvamused põhinesid paljude fenomenide väärititõlgendamisel või arusaamatustel. Usuti, et: · elu jooksul omandatu pärandub edasi; · pärilikkustegurid tekivad kogu kehas ja siirduvad sugurakkudesse (pangenees); · hübridiseerumisel tekib uus pärilikkusaine; · isas ja emasloom omavad erinevat tähtsust; · munaraku viljastumisel osaleb mitmeid seemnerakke; · telegoonia hüpotees, ehk lähenemine, mille kohaselt isalooma tõuomadused jäävad pärast paaritumist emase verre püsima, mõjutades hilisemaid põlvkondi. Esimene, kes püstitas küsimuse pärilikkuse uurimisest oli Francis Galton (1822- 1911), eugeenika ,,isa". Alustas pärilikkuse uurimist juba 1863. a. Biomeetrilise geneetika rajaja. Püüdes tõestada Darwini gemmulate teooriat tegeles tänapäeva mõistes geneetikaga, võibolla lihtsalt materjal, metoodika jne olid vanamoodsad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
