protsessina (Kivi jt. 2005: 26-27). Kui vaadeldud lapse ema ei kasutaks mobiiltelefoni palju või see peres lihtsalt puuduks, jääks lapsel teadmine selle olemuse ja kasutamise kohta saamata, samuti ei oskaks ta hiljem võib-olla ilmekalt telefoniga rääkida. On ka võimalus, et laps näeks telefoni alles lasteaias või tänaval, mis on hoopis teised keskkonnad. Lisaks saan tuua näite ka eksosüsteemi mõjust lapsele lapse ema töö seisneb tihedates telefonivestlustes, mis annab lapsele teadmisi nii kõne kui tehnikavallas juurde. Seega mõjutab ema töö lapse kasvamist. Mõni teine laps, kelle vanemad teevad muud tööd, ei saa neid teadmisi. Piaget' teooria ei toeta täielikult minu lapsevaatlust, sest Piaget' kohaselt hakkab laps ise, ilma toetuseta ümbrust avastama ja õppima. Minu vaatluses aga hakkas laps ema käitumist jäljendama, seega oli tal täiskasvanu tugi ja abi kaudselt juures. Ka Võgotski rõhutab eriti
Inforikas tekst sisaldab ainult olulist. Redundants on selline teave, millel otsest informatsioonilist väärtust ei ole ja mis seetõttu võib välja jääda. Liiasus on näited, analoogiad, vahepalad, mõttekordused. Redundants on tegelikult vältimatu osa tekstist. Liiga tihe, kordusteta tekst muutub raskesti jälgitavaks. Paras infoliiasus teates toimib sõnumi vastuvõttu soodustavalt ja suhtlust hõlbustavalt. Harilikus kõnes ulatub infoliiasus 50%ni, telefonivestlustes koguni 65%ni. 18 Liiasus korvab kanali puudusi, näiteks müra. Kui kuulaja ei kuule või ei mõista kõiki sõnu, suudab ta tänu teksti liiasusele ikkagi peamisest aru saada. Samuti ei suuda keegi teksti nii tähelepanelikult jälgida, et kogu oluline info meelde jääks. Ka suure ja eripalgelise auditooriumi ees on liiasus tarvilik. Kui kuulajad on asjatundjad, võib sõnum olla inforikkam.
kirjandusteemalisi foorumivestlusi ja palju muud. Ja peab ütlema, et kuigi paljude noorte lemmikraamatuteks on Harry Potteri lood ei ole meieni seni ühtegi kirjanduslikku analüüsi sel teemal jõudnud. Kas ei pea juhendavad õpetajad seda kirjanduseks või on see noorte silmis midagi mis kooli ei puutu ... EESTI KEEL Ka keeleuuringutes jäävad noored valdavalt oma keskkonda släng ja ebatsensuursed väljendid noorte seas, sõnavara telefonivestlustes, folkloor, mis levib e-kirjadena, sotsiaalmeedias ja internetis kasutatav keel, aga päris palju ka isikunimede ja kohanimede analüüsi, mitmeid eesti keelt mõjutanud aspekte ja sündmusi ,,euroeesti" keel, ,,arvutieesti" keel, Johannes Aaviku keeleuuendused, kultuurimõjud ja eesti keele kasutus erinevatel ajastutel, leksikaalsed suhted vene ja eesti keele vahel. Paljud neist teemadest on ilmselt ette antud eesti keele
KrMS par 202 lg 6 kohaselt peab kohus uuendama prokuratuuri taotlusel kriminaalmenetluse määrusega ning karistuse mõistmisel arvestama kohustuse osa, mille V täitis (kaasusest ei ole näha, kas V maksis riigituludesse KrMS 202 lg 2 p 2 järgi). 6. Ei tohi tähtaega lõhki ajada! Kriminaaltoimikuga tutvumise järel jäi kaitsjale mulje, et lisaks jälitusprotokollis kajastatule on uurimise raames pealt kuulatud telefonivestlustes veel hulgaliselt asjakohast informatsiooni, mis võiks tema kliendi kasuks rääkida. Oma taotluses nõudis kaitsja, et tal lubataks kuulata kogu materjali, mis pealtkuulamisega saadi, samuti et talle tutvustataks kohtu antud jälituslube ja prokuratuuri taotlusi, mis nende lubade aluseks on. Prokurör keeldus, leides, et taotluse rahuldamise tulemusena läheks lõhki KrMS-s sätestatud kümnepäevane tähtaeg ja seda täiesti põhjendamatult kogu
annaabi.ee 
