vahel Londoni saatkondade tasemel (alates 1923) ei arenenud viisakusvisiitidest kaugemale. v 1930 tekkisid aga perspektiivid suhete süvendamiseks. v Eesti valitsus lootis leida Afganistanis turgu eesti kaupadele. Eesti-Afganistani kaubavahetus v Kaubavahetus algas 1932. aastal. v Nimetamisväärset ulatust kaubavahetus siiski ei saavutanud, kuid üksikutel aastatel õnnestus Eestil eksportida Afganistani vähesel määral paberit ja väike kogus telefoniaparaate. v Eesti import Afganistanist oli tühine, koosnedes paarist juhuostust (põrandavaibad, karusnahad). Eesti taasiseseisvumine v Afganistan tunnustas Eesti taasiseseisvumist 07.09.1991. v Diplomaatilised suhted Eesti ja Afganistani vahel sõlmiti aga alles 01.07.2005. Eesti esindajad Afganistanis v Toomas Kahur, sept. 2006 juuni 2007 v Andres Kolk, juuni 2007 juuni 2008 v Daniel Erik Schaer, juuli 2008 juuli 2009 v
inflatsioon oli 2,6 % Transport Raudtee kogupikkus 12 624 km, sealhulgas on ka 953 km eraomanduses olevaid raudteid. Maantee kogupikkus 135 859 km. Veeteid on 2052 km (läbitav väikeaurikutele ja parvedele). Rootsit läbiv gaasitorustik on 84. km. pikkune. Tähtsamad sadamad: Gavle, Goteborg, Halmstad, Helsingborg, Hundiksvall, Kalmar, Malmö, Solvesborg, Stockholm, Sundsvall. Kommunikatsioon (1986 aasta andmed): Telefoniaparaate: 7, 41 miljonit Raadioaparaate: 7, 272 miljonit Televiisoreid: 3, 5 miljonit Päevas ilmub 536 päevalehte 1000 elaniku kohta ( Rootsi on sellega maailmas esikohal).
laskmised ja pioneeriõpe. Enamus õppuseid toimub siiski Soodla veehoidla juures, kus on kõik õppusteks vajaminev kergesti kasutatav. Kuigi alad on pikka aega olnud militaarkasutuses on siiski säilinud kaunis loodus. Ükisk-sidepataljonis valmistatakse ajateenijatest ette sidespetsialiste. Sidekompaniis õpetatakse elektroonika ja elektrotehnika põhialuseid, radio ja traatsidet ning õpitakse hooldama ja kasutama kõiki kaitseväes kasutusel olevaid raadiojaamu, telefoniaparaate ja kaableid. Esimesed 10 nädalat ajateenistusest moodustab sõduri baaskursus (SBK). Selle aja jooksul antakse äsja aega teenima tulnud noormeestele ettekujutus sellest, mida kujutab endast Kaitsevägi ja mida tähendab olla kaitseväelane - oma kodumaa kaitsja. Peale kahte ja poolt kuud teenistust valitakse välja parimad ja sobivamad kandidaadid sideeriala nooremallohvitseride kursusele (NAK). Peale NAK`i edukat lõpetamist saavad
liik, mille puhul kasutatakse heli transpordiks IP andmesidepakette, mida liigutatakse üle Interneti või kohtvõrgu. Tuntuim internetitelefoni pakkuja on Skype. Internetitelefoni kasutades saab helistada ühest arvutist teise, aga samas on kõnedeks võimalik kasutada ka tavatelefone imiteerivaid telefoniaparaate. Eksisteerivad ka teenused, kus tavatelefonilt algatatud kõne suunatakse keskjaamas üle Interneti ja see jõuab vastuvõtjani IP-kõnena või suunatakse vastuvõtja geograafilise asukoha lähistel tagasi tavatelefoni süsteemi, nii saab kaugekõned asendada internetiühenduse ja kohalike kõnedega, mis on sageli soodsamad. Tavatelefoni puhul luuakse osapoolte vahel kõne ajaks püsiv ühenduskanal, mille kaudu edastatakse heli analoogsignaal. Internetitelefonis aga heli digitaliseeritakse,
keskus tagab rahuajal kogu riigis peastaabi ja väeosade ning Kaitseliidu vahelise side. Sõjaajal ei ole sidepataljon eesliinil, vaid tagab side võitlevate üksuste ja peastaabi vahel. Üksik-sidepataljonis valmistatakse ajateenijatest ette sidespetsialiste. Sidekompaniis õpetatakse elektroo- nika ja elektrotehnika põhialuseid, raadio- ja traatsidet ning õpitakse hooldama ja kasutama kõiki kaitseväes kasutusel olevaid raadio- jaamu, telefoniaparaate ja kaableid. VÕK Üksik-vahipataljon Asutatud 9. jaanuaril 1919, taasasutatud 22. jaanuaril 1993. Tallinnas asuvas jalaväe väljaõppekeskuses õpetatakse põhiliselt linnavõitlusüksusi. Üksik- vahipataljon on ainus väljaõppekeskus, kus ajateenijad õpivad tseremooniate korraldamist Presidendi Kantselei, Kaitse- ja Välisministeeriumi ning kaitsejõudude vaja- duste kohaselt. Vahipataljon tagab ka Presidendi Kant- selei ruumide ööpäevaringse valve A-kompanii baasil.
annaabi.ee 
