Kaur Hanson ,,Kas kool toob õnne?" Kaur Hanson on küll lastevanemate liidu peasekretär, kuid minul tekib küsimus, kas ta on haridussüsteemi ülesehitusest ja tähtsusest aru saanud. Tal on mingil määral õigus, kui ta kritiseerib tänast koolisüsteemi, kuid tema poolt pakutud alteratiivid sarnanevad muinasjuttudega. Kui toimiksime Hansoni arusaama järgi, peaksid gümnaasiumis põhilised õppeained olema headus, suhtlemine ning õnnelik olemine ning me puutuksime kokku õnne valemitega ning muude võluretseptidega, kuidas olla õnnelik. Sellisel juhul kooli lõpetades peaksid meie teadmised piirduma enese ja teiste mõistmise, empaatia ja praktiliste suhteoskuste, eneseväljenduse ja kuulamise ning koostööoskustega. Aga kuhu jäävad ametialased teadmised? Justnimelt need, mille me omandame gümaasiumi järel ülikoolis või põhikooli järel kutsekooli ning mis garanteerivad meile oskused soovitud erialal. Ma mõistan, et see kõik on tor...
AKKUSATIV: anrufen - helistama, ansehen - vaatama, anschauen vaatama, beantworten - vastama, beeinflussen - mõjutama, bestehen sooritama, bewundern - imetlema, bitten (ka um A) - paluma, es gibt on; haben - omama, fragen - küsima, heiraten - abielluma, interessieren - huvitama, studieren uurima, verlassen maha jätma UM AKKUSATIV: sich bewerben - kandideerima, bitten - paluma, sich kümmern - hoolitsema, sich handeln tegemist olema, puutuma, es geht räägib, läheb (nt [tektis] räägitakse---es geht um...) ÜBER AKKUSATIV: sich ärgern - ärrituma, sich freuen rõõmustama (olnu üle), nachdenken järele mõtlema, sprechen - rääkima, sich unterhalten - vestlema, sich wundern - imestama AN AKKUSATIV: denken - mõtlema, glauben - uskuma, grenzen - piirnema, sich gewöhnen - harjuma, sich erinnern mäletama, meenutama AUF AKKUSATIV: achten silmas pidama, antworten - vastama, aufpassen tähele panema,
Töötas ka AK's. Teadustaja oli koguaeg. Ta oli oma tööga väga rahul. Suhtus asja kohusetundlikult, kuna ei tohtinud eetris vääratada. Kord oli väga range. Kord oli juhtunud seik, kus Ruth ütles kogematta Keskkomitee 2. sekretäri asemel ainult Keskkomitee sekretär ning sellest tuli suur pahandus. Oli oht isegi vallandatud saada. Kokutamisi olla ei tohtinud, töö oli väga pingeline, kuid Ruth sai asjaga väga hästi hakkama. Kui tektis tuli sisse mõni võõrsõna, uuriti täpselt välja kuidas seda hääldada. Konsulteeriti isegi asjatundjatega. (vanaisa Arvi Püss mälestused, 2009) 6 Kokkuvõte Oma nooruspõlves oli ta õnnelik. Täis elujanu, särtsu ja hoolitsust. Talle meeldis töö, mida ta tegi ning ta nautis seda täiel rinnal. Vanaduspõlves kippusid peale nukrushood. Kartus surma eel ja paljud muud. arvestades
tähendus jääb kõrvale. Realistlik esteetika on oma aja ära elanud. Omamoodi linnainimese suhe loodusega. Nt prantsuse sümbolistid või Oscar Wilde loodust kujutasid. Kunst ongi see, mis loob looduse. Lutsu „Soo“ – kunstnik tuleb Pariisist Eestisse, tuleb looduskaunisse kohta ja vaatab seal loodust. Ta ei vaata talumehe pilguga, vaid kunstniku pilguga. Loodus peab tekstis meeleolu looma. Nt jutu alguses kirjeldatakse lumesadu või tuisku, see loob esmase meeleolu ja atmosfääri tektis. Looduse dünaamikat ja elamust ja kõrvaleksisteerimist, seda demonstreeritakse. See muutub väga oluliseks ja keskseks momendiks. Kristjan Jaak Petersoni oodid olidki looduspildid. Nt suur ja võimas liialdatud looduspilt, eesmärgiks näidata looduspildi kaudu maailmavaimu ja inimvaimu. Looduse karakterit tabada proovivad, nad ei ole lihtsalt pausid kirjanduses. Looduspildid võivad lähemal vaatlemisel olla üsna tugevalt seotud kogu tegelaskonna ja indiviidi mõttemaailma kirjeldustega.