kivimid hakkavad sulama, magma tungib ülespoole, magmatilgad koonduvad ja tekivad magmakambrid (nende kohale tekivadvulkaanid). 24. Magmakivimite klassifitseerimise printsiibid. Kuna magmakivimid sisaldavad eelkõige O2 ja Si siis kivimite koostises valdavalt SiO2 (see ei lagune kunagi O-ni) ja seega jagatakse: Ultraaluselised, aluselised, keskmised, happelised. 25. Struktuursetele tekstuursetele tunnustele tuginev magmakivimite klassifikatsioon süva, poolsüva (soon) ja effusiivsed kivimid. Neid iseloomustav terasuurus ja fenokristallide olemasolu. Süvakivimid keskmised, jämedateraline magmakivim, palja silmaga eristatavad faneriitne struktuur, tüüpiline graniit. Poolsüva(soon)kivimid struktuurilt vulkaanilise ja süvakivimi vahepealne tardkivim (daikid, sillid). Effusiivsed kivimid vulkaanist väljapaisatud materjalist koosnev kivim. 26
Taksiidilise tekstuuriga kivimi eri osades on mônevôrra erinev struktuur. . Laavavooludest moodustunud kivimeile on sageli iseloomulik fluidaalne e. voolutekstuur. Kivimi koosnemine vahelduvalt erineva mineraalse koostisega vööndeist annab talle vöödilise tekstuuri. Ränidioksiidi sisaldusel- põhinev klassifikatsioon jagab magmakivimid happelisteks, keskmisteks, aluselisteks ja ultraaluselisteks 21. Struktuursetele tekstuursetele tunnustele tuginev magmakivimite klassifikatsioon süva, poolsüva (soon) ja effusiivsed kivimid. Neid iseloomustav terasuurus ja fenokristallide olemasolu. Süvakivimid keskmised, jämedateraline magmakivim (kristall üle 5mm), palja silmaga eristatavad kristallid ehk faneriitne struktuur, tüüpiline graniit. Poolsüva(soon)kivimid tekivad kui magma jahtub Maa sees mingi aeg, hakkavad
ümbriskivimitega ühinevad (e. konkordantsed) kivimkehad - vôi loob enesele ruumi ümbriskivimite purustamise, assimileerimise, ülessulatamise teel - moodustuvad ümbriskivimite kihte lôikavaid (e. diskordantseid) tardkivimite lasuvusvormid. Magma maakoores liikumise protsessi nimetatakse intrusiooniks, tekkivaid magmakivimite kehi nimetatakse intrusiivideks, massiivideks ja plutoonideks. 20. Magmakivimite klassifitseerimise printsiibid. ... 21. Struktuursetele tekstuursetele tunnustele tuginev magmakivimite klassifikatsioon süva, poolsüva (soon) ja effusiivsed kivimid. Neid iseloomustav terasuurus ja fenokristallide olemasolu. 22. Magma keemiline koostis, selles sisalduvad peamised keemilised elemendid ning magma klassifitseerimise põhielement (ränidioksiid). Magmade liigitus sõltuvalt ränidioksiidi sisaldusest - ultraaluselised, aluselised, keskmised, happelised magmakivimid. 23. Boweni kristallisatsiooniskeem
Süvakivimid tulevad nähtavale vaid pärast nendel lasuvate kivimite kulumist ja ärakannet. Magma jahtumisel hakkavad sellest kristalliseeruma mineraalid. · Maapinnale väljaheidetud kiviaines, väljavoolanud laava: purske- e. effusiivsed kivimid. Purskekivimid on tekkinud vulkaanilisel tegevusel (magma maapinnal tardumisel). Neid jagatakse püroklastilisteks kivimiteks ja laavadeks. 63. Struktuursetele ja tekstuursetele tunnustele tuginev magmakivimite klassifikatsioon süva, poolsüva (soon) ja effusiivsed kivimid. Neid iseloomustav terasuurus ja fenokristallide olemasolu. Apliit ja pegmatiit. Süvakivimid keskmised, jämedateraline magmakivim, palja silmaga eristatavad faneriitne struktuur, tüüpiline graniit. Poolsüva(soon)kivimid struktuurilt vulkaanilise ja süvakivimi vahepealne tardkivim (daikid, sillid).
annaabi.ee 
