- kui tehnika on usaldusväärne tõesuse määramisel, siis miks on tema kasutusala piiratud vaid laste seksuaalse ahistamise teemaga - erinevatel etnilistel/kultuurilistel gruppidel võivad olla erinevad verbaalsed väljenduslaadid Reality Monitoring (RM)-tüüpi meetodid Need meetodid rajanevad eeldusel, et tajutud info on oma olemuselt ja kognitiivselt struktuurilt teistsugune, kui verbaalne looming, st. tekstistruktuur peaks erinema meelde tuletamise ja välja mõtlemise protsessi puhul. Isik väidab mälestuste puudumist: - mälulüngal peab olema mingi põhjus - peatraumaga, millele järgneb teadvusekaotus, kaasneb mälulünk, mis hõlmab ka traumaeelset perioodi ,,Mälestuste taastamine" hüpnoosi abil on rakendatav vaid neil juhtudel, kui subjektiivselt tajutav mälulünk on põhjustatud psühhotraumast.
Tekstitootja saab valikutega määrata, mida ta esitab olemasoleva infona lause teema positsioonis ja mida uue infona. Liitlauses pole oluline niivõrd järjekord, vaid sõnumi jaotus ehk mida esitatakse pealauses, mida lauselühendites, nominalisatsioonides ja kõrvallausetes. Uus ja fokuseeritud info tuuakse üldiselt pealausesse – see on keskne info. Kõrvallausetesse sisestatud konstruktsioonidesse paigutatakse sekundaarne info. Teksti tähendusstruktuuri seisukohalt väärib tähelepanu tekstistruktuur, kus fookuses on hinnang pealausele ja sõnum ise on esitatud subjektilise et-kõrvallausega, mis esitatakse teemana ehk varem tuntuna. Võib ka sõnumiallika fookusesse tõsta ja sõnumi sisu sekundaarsena teatada. Kõigepealt tuleb leida teksti eesmärk, siis alles struktuur. Eesmärk määrab struktuuri. Räägitakse 3 struktuurist: kirjeldav, jutustav, arutlev. Tekstitüübid ja nende keelelised tunnused Tekstitüübid on universaalsed
*kõnetegevuse kui tervikmõiste ja tema põhikategooriate vahekord: Kuidas kujunda kõnevõimet, millal kui palju teadvustada keeleüksusi. *Kõneop-st sõltuvus konkreetsest keelest: rõhuasets silpidel, häälikute kestvus, morfeemide probleem (palju muutevorme , kui need puuduad, kuidas iis täpne tähendus edasi anda). Kirjutamine/lugemine sõltuvad konkreetsest keelest. Tekst sõltub keelest VÄHE. Hääldamise, sõnavara erisused, grammatika erisused. Tekstistruktuur sõltub pigem aga kultuurist. * Kõneüksus ja segmendid:Foneem on kõige häälikuline üksus. Kõneldes on kõige väikseim segment on silp. Kõnetakt on oluline! Nt maa-le . Mis on keelesüsteemi üksused ja kuidas need liigenduvad kõnes segmentideks? * küne teadlikkud ja tahtlikkus sõltuvalt õppest. Kas ma suudan tahtlikult valida, või... *tähendus ja mõte (semantiline ja pragmaatiline tähendus), Kas te võiksite: on tavaliselt ettepanek mitte küsimus.!
annaabi.ee 
