läbivat numeratsiooni. Viited esitatakse joonealusena lehekülje all serval, eraldatuna ülalpool asuvast tekstist. Näide: Kõnega esinenud Skytte märkis, et “oleks iseäranis suur heategu, et ka need alamast seisusest inimesed, kel on puudus ihutoidust, siiski võiksid omandada vaimuvara, mis on mugavaks vahendiks saavutamaks ka muud”.1 -------------------------------------------------------------------------------------------- 1Hans Kruus, Eesti ajaloo lugemik, 2. Tartu 1926, lk. 67-68 Tekstisisesel viitamisel eristatakse tavaliselt osa andmeid põhitekstis ja osa ümarsulgudes. Näiteks: Nimetatud probleemi on käsitlenud U. Mereste oma õpikus “Majandusanalüüsi teooria” (1987, lk 163- 164). Tekstijärgsed viitamised võivad olla kas numbri– või nimeviited. Kui viiteid on palju või kasutatavad allikad on erinevates keeltes, tuleks eelistada viitamist töö lõppu paigutatud kasutatud kirjanduse nimekirjale
Nt: (Jänes, 2000a, 2000b). Erinevad autorid järjestatakse tähestikuliselt ja eraldatakse semikooloniga. Nt: (Jänes, 2000; Karu, 1999). Taastamatu materjali (allikad, mida pole võimalik teistel näha või kuulda - isiklikud kirjad, vestlused jms) puhul tuuakse autori seisukohad ära tekstis, kuid mitte allikmaterjalide loetelus. Taastamatule materjalile viitamist tuleb võimalusel vältida. Tekstisisesel viitamisel on sel puhul vaja ära tuua lisaks info esitamise viis ja aeg. Nt: (Jänes, telefoniintervjuu 18.mai 2000). Kui autori seisukohad on põhjapanevad ja/või esmaesitatud, kuid originaalne allikmaterjal ei ole kättesaadav, võib viidata läbi teise allika. Näiteks: Nagu J. Jänes ütles 1970. aastal: "Kõik loomad on võrdsed" (viidanud Karu, 1999, 82). Kõik loomad on võrdsed (Jänes, 1970, viidanud Karu, 1999, 82).
Sama autori samal aastal ilmunud tööd tähistatakse aastaarvu järgselt väiketähega. Nt: (Jänes, 2000a, 2000b). Erinevad autorid järjestatakse tähestikuliselt ja eraldatakse semikooloniga. Nt: (Jänes, 2000; Karu, 1999). Taastamatu materjali (allikad, mida pole võimalik teistel näha või kuulda isiklikud kirjad, vestlused jms) puhul tuuakse autori seisukohad ära tekstis, kuid mitte allikmaterjalide loetelus. Taastamatule materjalile viitamist tuleb võimalusel vältida. Tekstisisesel viitamisel on sel puhul vaja ära tuua lisaks info esitamise viis ja aeg. Nt: (Jänes, telefoniintervjuu 18. mai 2000). Kui autori seisukohad on põhjapanevad ja/või esmaesitatud, kuid originaalne allikmaterjal ei ole kättesaadav, võib viidata läbi teise allika. Nt: Nagu J. Jänes ütles 1970. aastal: "Kõik loomad on võrdsed" (viidanud Karu, 1999, 82). Kõik loomad on võrdsed (Jänes, 1970, viidanud Karu, 1999, 82). Sel juhul tuleb allikate loetelus ära tuua teisese, s
viidatud alikad, resümee) alustatakse uuelt lehelt? - Jah Too iseseisvaid pohiosi (sisukord, sissejuhatus, uus peatukk, kokkuvote, kirjanduse loetelu, resumee) alustatakse uuelt lehekuljelt, jattes ette neli tuhja rida (Times New Roman kirjasuurus 12 punkti, reavahe 1,5 ja loiguvahe 0) voi maaratakse pohiosa pealkirja ette 96 pt loiguvahe. 35) Kui internetiallikal ei ole aastaarvu märgitud, siis tekstisisesel viitamisel… - Lisatakse allika viimase vaatamise aeg 36) Tabelil on… - pealkiri 37) Teoreetilise käsitluse math peab diplomitöös olema vähemalt… töö sisulise osa mahust. - 1/3 Teoreetilise kasitluse maht peab olema diplomitool vahemalt 1/3 ning bakalaureuse ja magistritool umbkaudu 1/2 too sisulisest mahust. Kuna tegemist on teadusliku uurimistooga, siis tuleb selle koostamisel tugineda teadusallikatele ja teiste autorite
· Sama autori samal aastal ilmunud tööd tähistatakse aastaarvu järgselt väiketähega. Nt: (Jänes 2000a, 2000b). Erinevad autorid järjestatakse tähestikuliselt ja eraldatakse semikooloniga. Nt: (Jänes 2000; Karu 1999). Taastamatu materjali (allikad, mida pole võimalik teistel näha/kuulda isiklikud kirjad, vestlused jms) puhul tuuakse autori seisukohad ära tekstis kuid mitte allikmaterjalide loetelus. Taastamatule materjalile viitamist tuleb võimalusel vältida. Tekstisisesel viitamisel on sel puhul vaja ära tuua lisaks info esitamise viis ja aeg. Nt: (Jänes telefoniintervjuu 18. mai 2000). 3 4 Erandjuhul, kui autori seisukohad on põhjapanevad ja/või esmaesitatud, kuid originaalne allikmaterjal ei ole kättesaadav, võib viidata läbi teise allika. Nt: Nagu J. Jänes ütles 1970. aastal: "Kõik loomad on võrdsed" (viidatud Karu 1999).
annaabi.ee 
