Tehnotroonika I kursus ning rühm Nimi: Martin Haug F(p,v,T) 6. Tekst kirillitsas. Võimalik tekitada mitmal erineval moel. Kui kohe mitte kuidagi ei oska, siis küsige õppejõu käest, kuidas teha. (. computer «») , , . , -. . 7. Nüüd olete kasutanud sarnaseks otstarbeks kahte erinevat tekstiredaktorit. Kumba eelistate ja miks? Eelistan MS'i, kuna olen sellega rohkem tegelenud. 8. Kirjutage päisesse (header) oma nimi ja jalusesse (footer) eriala, kursus ja rühm. 9. Lõpetuseks üks valem ka. Vaevalt õnnestub teil seda tekitada muul kujul, kui valemireaktoriga. Terve valem ÜHES TÜKIS, olge palun kenad. Tehnotroonika I kursus ning rühm
17. 13. TTf 4. RÜHM (p,v,T)=0 -. - Mina isiklikult eelistan Microsoft Word´i, kuna kõik ,,tööriistad" tunduvad . olema käeparast ja programm ise on loogiliselt üles ehitatud mis teeb 33. Nüüd olete kasutanud sarnaseks otstarbeks kahte erinevat programmiga töötamise mugavaks. tekstiredaktorit. Kumba eelistate ja miks? 34. Kirjutage päisesse (header) oma nimi ning jalusesse (footer) eriala, kursus ja rühm. 35. TT 4. RÜHM 9. Lõpetuseks üks valem ka. Vaevalt õnnestub teil seda tekitada muul kujul, kui valemiredaktoriga. Terve valem ÜHES TÜKIS, olge palun kenad 1/ 2
on Google Docsi toega veebibrauser (näiteks Mozilla Firefox, Opera, Internet Explorer, Safari, Google Chrome). 3 Google Docs 1. GOOGLE DOCS'IST ÜLDISELT Google Docs on veebipõhine kontoritarkvara, mis sisaldab esitlusprogrammi, tekstiredaktorit, tabelarvutust ja ankeetide koostamise vahendit. Tehtud tööd on võimalik avaldada veebis ja jagada teiste kasutajatega. Võimalik on "importida" mõne muu kontoritarkvaraga tehtud faile Google Docsi keskkonda. o Registreerumine Google'i konto omanikul on palju erinevaid teenuseid, nagu näiteks gmail, Picasa veebialbum, Orkut, blogger jne. Kui te kasutate mõnda Google'i teenust, pole teil uut kontot vaja luua. Minge aadressile https://www.google.com/accounts ja logige sisse. Kui
sarnaseid tarkvarasid ja kasutusvõimalusi/lihtsust. 1.TARKVARA OMADUSED Google Docs pärineb kahest eraldi tootest: Writelyst ja Google arvutustabelitest. 6. juunil 2006 tehti Google Docs kättesaadavaks vaid piiratud arv kasutajatele, kuid beeta versiooni kättesaadavusega veebruaris 2007, sai Google Docs kõigile Google konto omanikele kättesaadavaks. (GoogleDocs 2009) Google Docs on veebipõhine kontoritarkvarapakett, mis sisaldab tekstiredaktorit, tabelarvutust ja esitlustarkvara. Google Docsi kasutab väikeformaadina failide salvestamisel standardset ISO/IEC 26300 ODF OpenDocument failivormingut. Google Docs võimaldab kasutajatel veebibrauseri kaudu Internetis dokumente koostada (vt. joonis 1), faile Google serveris salvestada ja teiste kasutajatega jagada. Võimalik on ka muu kontoritarkvaraga tehtud failide import Google Docs keskkonda. Sellisel moel
luua ja avada ODT faile. Ehk võimalikuks on saanud DOC/ODT ja ODT/DOC konverteerimine Microsoft Officis. Näiteks Keskkonnaministeerium on viimase kümne aasta jooksul OpenOffice.org kasutamisega säästnud vähemalt 1,3 miljonit maksumaksja raha ja kõik vajalikud tööd on saanud tehtud. 1.7 Google veebipõhised rakendused Google Docs on veebipõhine kontoritarkvarapakett, mis sisaldab tekstiredaktorit, tabelarvutust ja esitlustarkvara. Dokumendi loomiseks peab kasutajal olema Google konto. Uusi dokumente saab alustada täiesti nullist või kasutada selleks loodud malle. Dokumentides saab kasutada põhilisi kontoritarkvara funktsionaalsusi ning neid täiendatakse pidevalt. Tavakasutaja saab hoida enda kontol tasuta kokku kuni 1GB mahus dokumente. Google Docs võimaldab ka juba olemasolevaid dokumente üles veebi laadida. Aktsepteeritaks enimlevinud
varem suurarvuteid kasutanud California Ülikool Berkeley-s PDP-11/45 miniarvuti 1974.a. jaanuaris paigaldas Keith Standiford PDP-11/45 miniarvutile UNIX-i neljanda versiooni. 1974.a. kevadel lisati PDP 11/40 1975.a. aasta sügisel lisati PDP 11/70. 1977.a. aastal pandi kokku first Berkeley Software Distribution ehk 1BSD. Tegemist oli lisaga UNIX-i kuuendale versioonile, sisaldades Pascali kompilaatorit ja ex tekstiredaktorit. 1978.a. keskel ilmunud 2BSD tõi veaparandusi 1BSD süsteemile, lisandusid vi tekstiredaktor ja C kest. 2003. aastal ilmus viimane 2.11BSD uuendus ja ta on PDP süsteemides kasutusel veel tänapäevalgi. 37 BSD areng Seoses suurenevate nõuetega riistvarale ostis Berkeley 1978 aastal VAX-11/780 miniarvuti. Sellel riistvaral jooksva UNIX pordi 32/V tuum kirjutati Berkeley-s ümber, lisati virtuaalmälu tugi
annaabi.ee 
