järele Uruki linn uhkete templite ja vägeva müüriga. Ta arvab, et need on igavesed. Minu arvates oli see lugulaul isegi huvitav. Raamatut lugedes, ei tahtnud seda isegi vahepeal käest ära panna, aga pidi, kuna kellaaeg kippus hiliseks minema. Enamus kohad tekstis tundusid väga ebareaalsed. Mõtle, kui inimesed oleksidki savist tehtud....ma arvan, et maailm oleks väga ülerahvastatud. Mul tekkis ka teistes tekstiosades mõtteid. Näiteks see, Gilgames oli vaimselt nii tugev, kui oma hea sõbra Enkidu kaotas. Ma ei kujuta ettegi, mida teeksin, kui keegi mu lähedastest teise ilma peaks minema. Meil võiksid ka olla mingid sellised jumalad, kellelt nõu või abi küsida, või kes vajaduse korral hädast välja aitaksid. Üldiselt on mu emotsioonid selle raamatuga seoses head, sest see ületas mu algsed ootused. Rohkem mul mõtteid ei ole.
Uurimistöö koosneb järgmistest osadest: 1. tiitelleht; 2. sisukord; 3. sissejuhatus; 4. töö sisu, mis on liigendatud peatükkideks, andes ülevaate teemakohasest teoreetiliselt materjalist ja õpilase läbiviidud uurimusest ning selle tulemustest; 5. kokkuvõte; 6. kasutatud allikate loetelu; 7. lisad. Üldnõuded uurimistöö vormistamisel Trükikiri: Times New Roman, tähesuurus 12 punkti, reavahe 1,5. Sisukorras, loendites, tabelites ja muudes sarnastes tekstiosades kasutatakse 1,0-kordset reavahet. Põhiteksti kirjast väiksema kirjaga (8-10 punkti) on jooniste allkirjad ning tabelid. Lehe servadest jäetakse 2,5 cm ülalt ja alt; 2 cm paremalt; lehe vasakust servast 3 cm. Tekst kujundatakse nii, et ka lehekülje parempoolne serv jääb sirge (justify/külgjoondus). Tekstilõigud eraldatakse tühja reavahega, taandridu ei kasutata. Oluliste mõistete rõhutamiseks võib kasutada paksu kirja (Bold). Kursiivkirja (Italic)
Oluliste mõistete rõhutamiseks on lubatud kasutada paksu kirja. Kursiivkirja kasutakse võõrkeelsete sõnade ja väljendite puhul. Alapeatükid suurusega 14 punkti, Töö pealkiri 16 punkti. · Tekstileheküljel kasutatakse rööpjoondust, püüdes seejuures vältida põhjendamatuid sõrendusi. Taandrida ei kasutata. Tekstilõigu ette jäetakse täiendav 6-punktine vahe. Reavahe on 1,5. Sisukorras, loendites, tabelites ja muudes sarnastes tekstiosades võib kasutada reavahet 1. · Kõik leheküljed nummerdatakse. Tabelid ja joonised võimaldavad esitada süstematiseeritult ja ülevaatlikult arvandmeid ning seoseid või illustreerida teksti. · Iga tabel on nummerdatud (Tabel 1, Tabel 2 jne) ning varustatud pealkirjaga, mis paikneb tabeli peal, nagu on näha näidiseks toodud tabelis 1. Tabelite numbreid hakatakse lugema alates esimesest tabelist töös. Pealkiri peab olema võimalikult
Müüdi vastu saab asetada vastumüüdi. Seda sama pilti saab interpreteerida teisiti. Demüstifikatsioon - see mida peetakse loomulikuks on konstrueeritud. Barthesi keskne teema on teksti lugemise ja tõlgendamise küsimus. Teksti lugeja positsioon on see mis teda huvitab. Füüsiline arusaamine tekstist. Balzaci teksti Sarrasine uurimine oli üks neist. Ta fikseerib erineva pikkusega teksti fragmendid ja vaatab kuidas need tähenduse loovad. Nt kasutatakse eri tekstiosades erinevaid stiile. Lugeja hakkab teksti lugedes tõlgendama koode. Intertekstuaalsus - tekstid on sisuliselt tsitaate täis (?) Tekstidel ei ole teatud kindlat tähendust vaid tähendusi on palju, lugeja võtab ainult mõned tähendustest arvesse. Sama teksti on võimalik uuesti lugedes teisiti mõista ja mitu inimest võivad sama teksti erinevalt mõista, või erinevalt läheneda sellele tekstile. Tekstid Loetav - lugejasõbralik. Jälgib kindlaid reegleid. Lubab lugejal passiivselt lugeda.
annaabi.ee 
