oskussõnavara arendamise ning keelehoiakute kujundamisega, sest on mõistetud ühtse kirjakeele kasutamise ja säilitamise vajadust. Keeletehnoloogia arendamine kuulub praegu isegi riiklikult toetatavate prioriteetsete tehnoloogiavaldkondade hulka. Lähtudes arusaamast, et infoühiskonnas peaks hakkama saama igas keeles, on hakatud looma eestikeelseid kõnetuvastusi, dialoogsüsteeme, elektroonilisi tekstikorpusi ning sõnastikke. Samuti on olemas mitmeid eestikeelseid kastajaliideseid ning laiatarbetarkvara nagu MS Office ja Windows. Sellest kõigest tuleb välja, et võrreldes eelmise sajandi algusega on eesti kirjakeel paljugi muutunud ning selle kasutusvaldkond mitmekesistunud, samuti on tasapisi tekkinud sulam kirjaklikust ja suuliset keelekujust ehk internetikeel. Pärast taasiseseisvumist hakkas kirjakeel hoogsasti arenema suuresti tänu
Mati Erelt: keeletüpoloog. Uurimissuunad mitmekesised ja rahvusvahelised sidemed tugevnenud Helle Metslang Karl Pajusalu: kaasaegse sotsiolingvistika areng TÜs ja tänapäevase foneetikalabori rajamine. Uurinud eesti murrete muutumist ja nivelleerumis Üldkeeleteadus 1988 eesti keele labor uurimiskeskus, mille ülesandeks oli uurida arvutilingvistikaga seotud teoreetilisi probleeme ning hakata looma eesti keele elektroonilisi tekstikorpusi Renate Pajusalu ja kognitiivse semantika ja pragmaatikaga seotud uurimissuunad Eesti Keele Instituut: keeleteaduse uurimisasutus. Instituudi direktor Urmas Sutrop. 2008.a on instituudis 5 osakonda: keeleteaduse ja tehnoloogia osakond, soome-ugri ja murrete osakond, keelekorraldusosakond, sõnaraamatute osakond, terminioloogiaosakond Tallinna Ülikool: Mati Hint fonoloogia ja morfoloogia uurija, on põhjalikult süvenenud eesti väldete ja astmevahelduse probleemistikku
1974 ilmus teos eesti keele lihtlausest. 1979 ,,Eesti keele süntaks kõrgkoolidele". ,,Põimlause eesti keeles" 1981. Huno Rätsep süvenes lauseõpetusse ja sõnamoodustusse. Eesti süntaksist ja lihtlause struktuurist oli ka tema doktoriväitekiri 1974. Ta on kokki kirjeldanud kuni 400 lausemalli. 1993 ilmus koos eesti keele grammatikaga ka Mati Erelti kavandatud süntaksiosa. Alates 1990ndatest aastatest on uurimiseks kasutada saadud tekstikorpusi. Helle Metsland on tegelenud põhjalikult verbisüntaksiga. Ta on uurinud nii aja-kui kõneviisikategooriat. Tegumoekategooriat on põhjalikuimalt analüüsinud Henno Rajandi. 1974 ,,Eesti keele lauseõpetuse põhijooned I" (Karl Mihkla jt.) Põhjalik traditsiooniline kirjeldus, uued suunad maailma ja Eesti süntaksiuurimustes ei kajastu. Kriitika, moodsa süntaksikirjelduse vajadus (Mati Erelt, Ellen Uuspõld). 1960 H
Mingis osas sarnasus või geniaalsus silma, 90ndate alguses. Hakkab tegutsema Tartus, Hirohalli rühmas. Aastal 90 annab välja esikraamatu 1989 (1990) Märg Viktor - luulekasseti paroodia, mitmes keeles. Kontseptuaalsusel on selge ja samas kummaline loogika: võtab Marie Underi luuletsükli ja hakkab seda ümber kirjutama, saab Märja Viktori. Tuntakse provokaatorina tundma, sihilikult provokatsiooniline pool olemas. Aga kui vaadata eriti 90ndate põhituuma loomingus, siis on massiivseid tekstikorpusi, mis nagu tüüpiliselt metoodilise luuletegevuse tulemus. 1996 (1990) Eesti Nõukogude Kirjanike Liit . 1981. aasta seisuga, olulist - olulisel kohal tekstide töötlemine. prokovatsioonilised taotlused võivad ka põnevalt kokku saada, tuntuim "Eesti nõukogude kirjanike liit" Vikerkaarde pakutud avaldamiseks, aga see ei ilmu. Aga internet hakkab tööle, see riputatakse võrku. Suurejoonelisim kirjandusskandaal. Üheltpoolt skandaal selge, aga arenemisloogika on veider. Ta on võtnud 81
annaabi.ee 
