1.12.2005 4 5 6 2 16.11.2005 13 15 14 13 23.12.2005 25 0 53 24 20.12.2005 4 48 2 21 n (red stands for handing in late) -10 TEKSTIKORPUSE ANALÜÜS Tööandja on, sellest teavitamata, viinud läbi töötajate emailide tekstikorpuse an maatriks " asub analüüsi tulemus - 100X100 tabel. Kui selle tabeli 2. rida ja 7. v et firma töötaja nr. 2 on oma emaile kas saatnud, või nendes käsitlenud töötaja siis näeme, et ka seal on 1, mis tähendab, et ka töötaja 7 on kirjutanud töötajal Eesmärgiks on leida, kas kõik tabeli seosed on seda viisi sümmeetrilised. Pa
koormusega arvutites, mobiilsuse suurendamiseks ja riist- või tarkvaralise konflikti võimaluse vähendamiseks. On olemas ka ekraanilugejaid, mis töötavad ainult mingite kindlate riistvaraliste kõnesüntesaatoritega. 5. Mis on difoon ja mis on difoonsüntees? Difoon kahe hääliku ühend. Häälikult-häälikule üleminek. Difoonsüntees kompilatiivne süntees. 6. Missugustest etappidest koosneb difoonide andmebaasi loomine? 1) tekstikorpuse koostamine - leitakse kõikvõimalikud vokaalide ja konsonantide kombinatsioonid sõna alguses, keskel ja lõpus, arvestades ka välteid 2) tekstikorpuse salvestamine - sõnad esitatakse raamlauses ja loetakse linti monotoonse häälega 3) difoonide segmenteerimine 4) difoonide normaliseerimine (MONS'i Ülikoolis) 5) difoonide andmebaasi optimeerimine - sünteesi- ja tajutestide põhjal 7. Mille poolest erineb ortograafiline tekst hääldustekstist? eesti ortograafia ei ole foneetiline
oma õpinguid praktilise eesti keele erialal 1989. aasta sügisel, esimene lõpetaja sai diplomi 1994. a suvel. · Praeguseks on lõpetajaid (nii statsionaaris kui avatud ülikooli õppevormis, bakalaureuse ja magistrikraadiga) kokku üle 300. · Õppijakeele kirjalike tekstide tekstikorpus on elektrooniline andmekogu, mis sisaldab Tartu Ülikoolis eesti keelt teise keelena või võõrkeelena õppivate üliõpilaste loodud eri liiki kirjalikke tekste. Õppijakeele tekstikorpuse loomise eesmärk oli luua andmebaas, mis pakub autentset keelematerjali õppijakeele uurimiseks, õppematerjalide koostamiseks jne. · Tekstikorpuse loomist uutel alustel alustasime 2012. aastal.
süžee-episood) [Todorov tõi näiteid Decameronist, nende küllaltki lihtsakoeliste novellide peal tema mudelid isegi töötavad] Jutustava diskursuse analüüs. Kuidas lineaarne tekst kujuneb ruumiliseks maailmaks. Todorov: 3 aspekti 1) moodus e kõneviis - kuivõrd sündmused on esitatud teoses. 2) ajaline organiseeritus (mis tekitab ka ruumi), suhe 2 ajalise telje vahel. a)Teksti enese aeg, väljendub lineaarse lugemise ajana, mis on antud ruumilisena – tekstikorpuse kujul. b)tegelaste aeg 3) teksti vaatepunkt, kelle vaatepunktist on sündmused antud. (Tõene v väär, täielik v osaline, kõik tegelased pole võrdselt informeeritud, vaatepunktid võivad liikuda, muutuda.) 1. moodus. Kirj teose maailm on osalt verbaalne, osalt mitteverbaalne. Tegelaskõne .- sõnaline, kirjeldused, sündmused jm mittekõneline. see on enam seotud tekstivälisega. Todorov kasutab proosatesti kahesusest kõneldes Platoni sõnu:
tema käitumist süntaksi- ja teatestruktuuris, sh kinnisühendeid ja fraseologisme. • Sünonüümia on oskuskeeles loomulik, kuid mida spetsialiseeri- tum on tekst, seda suurem on süstemaatilisus ja seda vähem nimetused varieeruvad. • TCT metodoloogia põhiidee on meetodi adekvaatsus eesmärgi suhtes. Lähenemine võib olla onomasioloogiline või semasioloo- giline, aluseks võib võtta tekstikorpuse või mõistete andmebaasi, termineid võib ekstraheerida automaatselt või käsitsi, eesmärk võib olla standardimine või kasutuse lihtne registreerimine. Oma metoodilises kõikelubavuses saab TCT küll edukalt hakkama kogu oskuskeele heterogeensuse katmisega, kuid selle võrra kannatab jälle tema kirjelduslik informatiivsus. Pidades võimalikuks nii ono- masioloogilist kui ka semasioloogilist lähenemist, loobub TCT ühest