Kõne FS- on psühhofüsioloogiline mehhanism, mis korraldab keele kasutamist. FS koosneb kolmest osast: tsentraalsest, perifeersest ja neid ühendavatest aferentsetest ja eferentsetest närviteedest. Keelepuuded ja kõnepuuded ehk realiseerimispuuded- (vt lk 99) Muuteoperatsioonid: obligatoorsed, fakultatiivsed- (lk 19-22) Sidus tekst; selle tunnused: sidusus ja terviklikkus- (137-143) Ahel- ja paralleelseos kui mõtete seostamise viisid- (lk 141, 148) Foneemikuulmine- (lk 157) Tekstibaas- (lk 166) Situatsioonimudel- (lk 167) Propositsioonistrateegia, lokaalse sidususe strateegia, makrostrateegia, produktsiooni- strateegia- (lk 170)
F f' · vabade laiendite olemasolu. Keerulised konstruktsioonid: · võrdlus- Mart on pikem kui Mattias, aga lühem kui Leho. · ruumi-ja ajasuhte- krambude asub mandlikäru taga, peppersackist paremal. · atributiivsed konstruktsioonid Nora tuttava isa prillid. · ebaharilik sõnajärg- kassi ees jooksis koer · põimlaused, hõlmavad konstruktsioonid · lause ja sõnatähenduse konflikt Kuidas aidata? ........ Pertseptiivne tasand III: Teksti mõistmine ! Tekstibaas: tekstis otseselt väljendatud info põhjal tekst kujutlus episoodimälus ehk esmane kujutlus sellest, millest tekst räägib. ! Situatsioonimudel- tekstibaasi, suhtlemis-situatsiooni ja tajuja teadmiste põhjal loodav kujutlus olukorrast, sündmustest mis sarnaneb tekstis esitatuga. NB! INDIVIDUAALNE Alltekst-väljaütlemata mõte, hariduslik osa tekstist Jutustamisoskus algab jutukeste analüüsist ..... Teksti mõistmise kognitiivsed strateegiad (Van Dijk, Kintsch)
Seda otsingut tajub muuseas iga täiskasvanud kuulaja või lugeja ka ise. Praktiliselt igat lauset tajudes püstitab inimene teadlikult või ebateadlikult küsimuse Mida see lause kinnitab? ja/või Mida see lause võimaldab oletada? Vastamiseks on vaja lausete tähendused ühendada. Seejuures ei ole tegemist mõtete mehaanilise liitmisega, vaid protsessi võib võrrelda sõnade seostamisega lauset tajudes. Otsingu eesmärgiks on luua tajutava teksti kujutlus episoodimälus ehk tekstibaas. Selleks peab inimene valdama tekstibaasi loomise strateegiaid (teadmised- oskused mõistmiseks) ning teksti sisu mõistmiseks vajalikke eelteadmisi episoodimälus (kogemused) ja semantilises mälus (keelekasutusmälus). T. A. van Dijk jt. on pööranud tähelepanu veel sellele, et teksti mõistmine ei piirdu otseselt väljendatud informatsiooniga, s.t. tekstibaasi (ТВ) loomisega. ТВ on tegelikult vahendiks situatsioonimudeli (SM) konstrueerimisel
püstitada iseendale. Üleminekuks on otstarbekas harjutada küsimuste esitamist teistele. Nimetatud oskust harjutatakse III—V klassis: küsimuste sobitamine (valik) lause ja lõigu juurde, küsisõna valik sõnalünka, küsimuse sõnastamine esitatud küsisõnadega, sõnastamine, lähtudes mingist suhtevaldkonnast (küsimused esitatakse sündmuste aja, koha, põhjuste, eesmärgi, tegevuse viisi jne kohta). Küsimuste esitamise raskusaste sõltub mitmest asjaolust (tekstibaas — järeldused, kirjeldatud sündmus — õpilase teadmised, suhte keerukus). Õpetamise algul on otstarbekas kombineerida küsimuste sobitamist tekstiga ja küsimuste sõnastamist. 5. Lugema ja kirjutama õpetamise teoreetilised alused; laste oskuste uurimine  Lugemine kui vaimne toiming: Karlep (1985) on selgitanud järgnevalt: Lugemine kui vaimne toiming saab alguse tähtede eristamisest. Grafeemide ja foneemide vastavuse õppimisest. Neid suutmata hakkab laps tähti
annaabi.ee 
