● ... Terminoloogia ● Terminoloogia on laiemas tähenduses oskuskeele õpetus ● Keemiaalased terminid, majandusalased terminid, muusikaalased terminid jne. ● Terminoloogias uuritakse sõnu, mida üldkeeles tavaliselt ei kasutata ● Riiklik programm „Eestikeelse terminoloogia toetamine (2008–2012)” Oskuskeeled ● Oskuskeelt kasutatakse erialasel ja ametialasel suhtlemisel ● Oskuskeele tekst on üldkeelsest teksist sageli keerulisema lauseehitusega Eesti keele oskuskeelekorraldus Eesmärk: ● ajakohane eesti oskuskeel ning eri valdkondi võimalikult ühtlaselt kattev oskussõnavara ● 2017- 50 000 eestikeelset oskussõna ühtses terminiandmebaasis ● terminikomisjonid, mis tegutsevad enamasti eriala- ja keelespetsialistide koostöös Kasutatud allikad http://www.eki.ee/keelenoukogu/strateegia.html https://et.wikipedia.org/wiki/Terminoloogia http://www.e-ope.khk
*Ei tohi olla esitatud mõtete loetelu *Ei tohi püstitada uusi väiteid *Ei tohi lõppeda üleskutsega *Väldi „Kokkuvõtteks tahan öelda..“ ja „Need olidki minu mõtted“ Lisaks *Kui midagi väidad, esita endale küsimus „miks“ ning proovi sellele kirjalikult vastata *Too väidetele tõeseid näiteid, mis viitaksid su mitmekülgsetele teadmistele. *Ära tee pikemat kui 15-sõnalist lauset, mõte läheb kaduma *Tee ühemõttelised ja selged laused, et ka võõras lugeja sinu teksist aru saaks *Kasuta võimalikult vähe asesõnu *Ära kasuta sina-vormi, meie-vormi *Ära kasuta väljendeid hetkel (pigem: käesoleval ajal), koheselt (pigem: kohe), igapäevasel (pigem: iga päev); leian, et; arvan, et, vanasti (kuna oli vanasti? 20a tagasi? 100a tagasi?) *Väldi tühisõnu (ju, ka, ometi, isegi) *Ära väida midagi igal juhul, jäta alati väike kahtlus! *Pealkiri olgu lühike ja selge fraas, mis on seotud probleemlausega. Ei panejutumärkidesse!
luulekogus olid just nende teemade põhjal. Nt tsitaadid: ,,Kui ometi kõik nii ükskõik ei oleks", ,,sinule tuksub mu igatsus", ,,nad armastawad üksi halli teed", ,,Mu tunded õitsevad", ,,täis pehmet walgust südame". Ma panin tähele, et autor kasutab V asemel W. Luuletused polnud mulle tuttavas eesti keeles kirjutatud, enne ma ei saanud luuletustest aru. See natuke tegi lugemise ja teksist aru saamise kerulisemaks. Mulle kõige rohkem meeldis luuletus ,,suwi", see luuletus meeldis mulle, sest see luuletus rääkis kui ilus on armastus. Meeldis selles luuletuses veel see, et ta oli nendest luuletustest kõige positiivsem. Teised luuletused viisid masendusse ja polnud suurt soovi edasi lugeda. D) Luulesse ma suhtun rohkem positiivselt, kuna ma sain lugeda huvitavaid luuletusi mis mõjusid mu emotsioonidele, sain lugeda rasket teksti ja palju mõelda, süveneda teksti
Koolides õpetati vene keelt juba alates teisest klassist. Kujunesid välja erinevad keelekeskonnad: Ida-Virumaal, eriti sealsetes linnad oli ülekaalus vene keel, Tallinn oli kakskeelne ja maapiirkondades oli tähtsaimal kohal eesti keel. 1739. aastal ilmus esimene eestikeele täispiibel. Piibel aitas kaasa lugemisoskusele ja avardas inimeste silmaringi. Tänu piibli tõlkimisele saavutas uue taseme ka kirjakeel. Piiblikeel oli lihtne ja rahvapärane, et lugejad teksist hästi aru saaksid. Eestikeelest sai kultuurkeel, sest vaid kultuurkeeltesse oli võimalik piiblit tõlkida. Tänu uue kirjaviisi sünnile sai kogu Eesti ühise kirjakeele. Uue kirjaviisi aluseks sai põhjaeesti keele grammatika. 19. sajandi lõpul hakkasid selle kirjaviisi põhimõtted juurduma ning see muutus üldkasutatavaks. Ilmusid esimesed teosed eesti keele grammatika kohta. Tegeleti sõnavara ning terminoloogia rikastamisega
Filosoofia I. Osa Tõlgendustehnikatest sobis mulle kõige rohkem olulise allajoonimine ja jooniste ja mõisteskeemide tegemine. See aitab kõige paremini leida üles teksist olulise. Filosoofiliste tekstidega töötamisel hakkan kasutama ka mõttekäikude lihtsustavat ümbersõnastamist. 1a) Varasemalt teinud allajoonimist ja kõva häälega tekstide lugemist. 1b) Õppisin hermeneutilise ringi, mõttekäikude lihtsustava ümbersõnastamise, teksti liigendamine alateemadeks ja lühikokkuvõtte kirjutamise kohta. II. Osa 1) K.R.Popperi tekstis kaheldakse empirismi võimekuses teadmiste päritolu välja selgitada
Tundub, et lärm on hoopis see, mida peaksime kuulama, ja leidma oma muusika just selle seest. Poststrukturalism Väge raske on öelda kellegi kohta, et ta on ainult poststrukturalist ja mitte keegi muu, sest poststrukturalistil on tõesti väga palju mitmeid versioone. Mitmeversioonilisus on poststrukturalismile väga olemuslik. Strukturalism vastab mõnes mõttes modernsele lähenemisele. Jagavad modernsuse veendumus, et on olemas üks õige, tõene lugemine teksist. Postmodernse on samasuguses korrelatsioonis postmodernse lähenemisega maailmale, mis räägib narratiivide paljususest ja et ükski neist ei ole eelistatud. Suur hulk olulisi poststrukturaliste on kasvanud nendeks strukturalistliku lähenemise seest. Samuti julia kristeva, barthes. On teisi kes ei ole strukturaliste veendumi kunagi väljendanud. Üks selline on Jacques Derrida (1857 1913). Mõtleja kellel keerulisi mitmesse valdkonda puutuvad vaated. ,,ei ole tekstivälisust"
annaabi.ee 
