helesinine ja -roosa, kollane või leheroheline, millega ta väljendab oma sisemist enesekindlust ning heatujulisust. Preppy’de märgatav enesega rahulolu võib aga tihti mõjuda ülbusena, kuid seda iseloomujoont varjutab nende suurepärane suhtlemisoskus ning alati naerul suu.. Preppy organiseeritud garderoob Peo- ja töölõunakutsetele on tavaliselt lisatud märge smart-casual, mis eeldab kutsutult formaalse ja igapäevase rõivastuse elegantset kokkusobitamist – lakk- kingad teksastega, ülikonnajakk vähem pidulikumate pükstega või sportlikud jalanõud lipsuga. See stiil pärineb otseselt preppy rõivastusest. Üldine stiil on puhas, klanitud ning taotluslikult rikkurlik. Iseloomulikumateks stiilielementideks on polosärgi üles keeratud krae ning vabalt ümber õlgade seotud kerge kudum. Meeste garderoobi kuuluvad peale lühikeste varrukatega polode ja kergete kudumite ka jämedast puuvillast chino-püksid, põlvini ulatuvad bermuudad
Lapsepõlv Urmas Alender sündis 22.novembril 1953. aastal Tallinnas. Esimesed 8 aastat elas ta Odra tänaval vanas puumajas tollase Autoinspektsiooni lähedal. Mängukaaslasi tal eriti ei olnud, praktiliselt ainus temaealine laps ümbruskonnas oli tema õde. Kuigi isa oli meremees ja ema käis tööl, ei käinud Urmas lasteaias. Tavaliselt mängis ta üksinda. Isa tõi Urmasele reisidelt palju huvitavaid mänguasju kaasa, kõige rohkem aga püstoleid, mida Urmas tal palus tuua koos teksastega, millel pidi olema hästi palju taskuid. Kuigi Urmasel oli palju püstoleid ja ta nendega tüdimuseni mängis, ei arvanud ta kunagi, et vägivald on probleemide lahenduseks. Sellest põhimõttest ajendatuna ei võitnud ta koolis kuulsust kaklejana, vaid koomikuna. Tal pruukis vaid grimassi teha ja juba oli ta suutnud kõik naerma ajada. Edasi kolis Alendrite perekond Lasnamäele. Seal tekkisid Urmasel esimene konflikt- situatsioonid, õue peal oli palju venelasi ja nendega
teda tegutsenud teisedki. Teksastiili lõi Levi Strauss, kes immigreerus USA-sse 19. sajandi keskel. Strauss alustas purjestiilidest vankrikatete ja telkide müümisega suure kullapalaviku ajajärgul Kaliforniasse tormanud õnneotsijatele. Seejärel hakkasin koos San Francisco`ga sisse vedama denimit ehk serge de Nĩmes, indigoga siniseks värvima ja sellest pükse õmblema. 20. sajandil on iga uus aastakümme seotud ka teksastega, kuigi erineval viisil. 1950. aastaist alates said teksapüksid meelsuse ja kuuluvuse sümboliks, olles sellel aastakümnel rock`n`rolli – põlvkonna meelisrõivaks. Kuuekümnendad tõid alt laienevad teksased, mida kandsid Inglismaa ja Ameerika lillelapsed. Seevastu mustad või valged liibuvad Levised, mustad rullkaelusega sviitrid ja päikeseprillid. 1971. aastal sai Levi Strauss Coty moekriitikute auhinna maailmamoe mõjutamise eest.
Edasi kolis Alenderite perekond Lasnamäele - Eesti Merelaevandus ehitas sinna neile maja. Seal tekkisid Urmasel esimesed pahandused, õue peal oli palju venelasi ja nendega suheldi enamjaolt kividega. Esimesed peksasaamised toimusid tal samuti sellel pinnal. Urmas ise arvas, et ka see on tema mõttemaailma mõjutanud. Isa tõi Urmasele reisidelt palju huvitavaid mänguasju kaasa, kõige rohkem aga püstoleid, mida Urmas tal palus tuua koos teksastega, millel pidi olema hästi palju taskuid. Kuigi Urmasel oli palju püstoleid ja ta nendega tüdimuseni mängis, ei arvanud ta kunagi, et vägivald on probleemide lahenduseks. Sellest põhimõttest ajendatuna ei võitnud ta koolis kuulsust kaklejana, vaid koomikuna. Tal pruukis vaid grimassi teha ja juba oli ta suutnud kõik naerma ajada. Alendrit köitis hoopis ujumine, lauatennis, viievõistlus ning markide kogumine. Ka armastas ta väga kalal käia, õmmelda ning tundis huvi
linnaelanikud). Monumendid, linnaosad, haljasalad, tänava nimed. Biosemiootika. R. Bart Kirjutas moe-keelest artikleid ja selles keeles loodavatest tekstidest. Mitte ainult mood kui kõrgmood. Märgiline riietumine. Väiksemad eesmärgid on külmakartus etc, peamised eesmärgid on mingite sõnumite saatmine (vormid koolis, ametnike [politsei]), ettekirjutamata vorm (paljud õpilased käivad siiski samamoodi riides), kirjutamata reeglid (õppejõud ei tule tihti teksastega tundi). 15. nov. 05. a. R. Bart uuris ühtlasi toidu-valdkonda. Toidul ei ole ainult ,,me peame sööma selleks, et elada" funktsioon vaid vahel sööme ka siis kui kõht ei ole tühi. Mingeid toite süüakse kindlal ajal (jõuludel piparkoogid laual isegi kui keegi neid ei söö). Haigetele viiakse puuvilju, isegi kui nad on nende suhtes allergilised . Tegelikult jälgitakse mingit kollektiivset identiteeti (rahvuslik toidukultuur)
annaabi.ee 
