Rahvuslik liikumine kui Eesti Vabariigi tekkisime peamine eeldus Eestlasi on alati peetud maarahvaks ja nii olme me ennast ka ise kutsunud. Enne esimest Eestit oli meil oma ühiskonnas vähe sõnaõigust ning meie üle otsustasid kas siis sakslased või venelased. Väike rahvas, kuid hingelt suured- oleme saavutanud selle ühtse ning püsiva riigi tänapäeval. Rahvusluse teadvustamist hakati tasahilju levitama juba 1830.ndatest aastatest, mida aeg edasi, seda rohkem ning julgemalt. Üks väga oluline sündmus on kindlasti 1857. aastal kui J.V.Jannsen Perno Postimehes pöördu esmakordselt eesti rahva- mitte maarahva poole. Mõned aastad hiljem hakkas aktiivne seltsiliikumine, kindlasti võimaldas see üha rohkem rahvusliku eneseteadvuse kasvatamist. Esimesteks seltsideks olid laulu- ja pillimängudseltsid. Hiljem hakkasid tekkima majanduslikud ühisused, kõige tuntuim oli laevaselts ,,Linda". Rahvusliku liikumise üheks ...
on inimene oma eksistentsi maailmas proovinud mõtestada, saada aru, mis on tema ülesanne, roll ja suhe maailmaga. Selle küsimusega on paljuski ka seotud maavälise elu otsingud ning tänu sellele on see teema avalikus nii populaarne Üldiselt tunnustatud elu tunnused on keemiliselt püsiv sisekeskkond, ainevahetus, kasv, keskkonnaga kohastumine, stiimulitele reageerimine ja paljunemine. Maaväline elu võib kuid ei pruugi vastata neile tunnustele, sest me isegi ei tea täpselt, kuidas me tekkisime ning millest elu üldse algas. Valdavalt lähtuvad maavälise elu otsingud siiski maisele sarnase süsinikupõhise ja maistele lähedastes tingimustes arenenud elu otsingutele. On pakutud, et need arenenud eluvormide omadused, mis Maal on korduvalt eri evolutsioonilisi teid pidi välja arenenud (nt lennuvõime, fotosüntees, nägemine või jäsemed) võivad esineda ka maaväliste eluvormide puhul. Arvatakse, et ka räni (mis võimaldaks kõrgemat
ni arenguks. Nende ristandumine meiega annab neile ( genofondi ) uut geneetilist informatsiooni. See rikastab nende mitmekesisust järglaste saamiseks. Kuna tegemist on üliarenenud maavälise tsivilisatsiooniga, siis on neil võimalus ka ajas rännata. See tähendab seda, et nad omavad ajamasina tehnoloogiat. Inimkonna teaduse ja tehnoloogia tasemest on nemad ilmselgelt palju arenenumad. Ja seda ka igas mõttes. Planeedil Maal elavatele inimestele võib tunduda nii, et me ,,tekkisime" Maale umbes ( Maa aastates ) sadu tuhandeid aastaid tagasi. Inimkonna kiviaja periood on olnud meie suhtes umbes kümme tuhat aastat tagasi. Kuid maavälisele ülitsivilisatsioonile on aeg ( ajadimensioon ) teistsuguse kestvusega kui meile. Nende suhtes ,,tekkisime" Maale ( Maa aastates ) nö. eelmisel aastal ja kiviaeg oli seega lausa mõned kuud tagasi. Arvestades seejuures ka tööde ettevalmistuse aega. On ju tegelikult mõeldamatu, et teatud
ni arenguks. Nende ristandumine meiega annab neile ( genofondi ) uut geneetilist informatsiooni. See rikastab nende mitmekesisust järglaste saamiseks. Kuna tegemist on üliarenenud maavälise tsivilisatsiooniga, siis on neil võimalus ka ajas rännata. See tähendab seda, et nad omavad ajamasina tehnoloogiat. Inimkonna teaduse ja tehnoloogia tasemest on nemad ilmselgelt palju arenenumad. Ja seda ka igas mõttes. Planeedil Maal elavatele inimestele võib tunduda nii, et me ,,tekkisime" Maale umbes ( Maa aastates ) sadu tuhandeid aastaid tagasi. Inimkonna kiviaja periood on olnud meie suhtes umbes kümme tuhat aastat tagasi. Kuid maavälisele ülitsivilisatsioonile on aeg ( ajadimensioon ) teistsuguse kestvusega kui meile. Nende suhtes ,,tekkisime" Maale ( Maa aastates ) nö. eelmisel aastal ja kiviaeg oli seega lausa mõned kuud tagasi. Arvestades seejuures ka tööde ettevalmistuse aega. On ju tegelikult mõeldamatu, et teatud
galaktikatevahelisteks kosmoserändudeks, siis on neil kindlasti võimalus omada ka ajamasina tehnoloogiat. Inimkonna teaduse ja tehnoloogia tasemest on tulnukad ilmselgelt palju arenenumad ja seda ka igas teises mõttes. Vastavalt Albert Einsteini üldrelatiivsusteooria füüsikale on aegruumi tunnelid võimelised erinevaid kehasid transportima väga kaugete vahemaade taha ja samas sooritada ka ajas rändamist. Maal elavatele inimestele võib tunduda, et me „tekkisime“ Maale umbes sadu tuhandeid aastaid tagasi. Ja seega on näiteks inimkonna kiviaja periood eksisteerinud meie suhtes umbes kümme tuhat aastat tagasi. Kuid aja rännuks võimelisele maavälisele ülitsivilisatsioonile on aeg ( ehk aja dimensioon ) teistsuguse kestvusega või olemusega kui Maal elavatele inimestele. Nende suhtes „tekkisime“ Maale piltlikult väljendades nö. „eelmisel aastal“ ja inimkonna kiviaja periood eksisteeris seega lausa mõned kuud tagasi
annaabi.ee 
