· Spetsiaalselt välja töötatud liikumisvorm, kus säilitatud on kõik hea ja vajalik tavalisest käimisest. · Lisaks alakeha lihastele, pannakse keppidega käimisel tööle ka õlavöö, ülakeha ja nimmepiirkonna lihased, tegelemine kepikõndimisega võimaldab vabaneda kaela- ja nimmepiirkonna valudest ning radikuliidist. · Käimistreening keppidega on tavalisest kõnnist intensiivsem, tõstes käija pulsisageduse märkamatult kõrgemaks. · Keppide abil on enne ja pärast harjutamist hea teha venitusharjutusi, seega on kepid ka heaks võimlemisvahendiks. · Käimiskepid peavad olema suusakeppidest paarikümne sentimeetri võrra lühemad. Sobiva pikkusega kepp ulatub küünarnukkidest täisnurkselt kõverdatud käest otse maha. · Kepirõngas on suusakepiga võrreldes pisem ning näiteks kõval pinnasel käimiseks pannakse kepi otsa kummist konts. · Reguleeritav randmerihm hoiab käimiskeppi mugavalt käe küljes, ...
käimisega) · Sagedasemad vigastused on seotud sidekoelise toega (hommikune valutunne jalale toetudes) või säärelihaste ja kõõlustega. Enamasti on tegemist ülekoormuse või venitusega. · Vigastusi esineb vähem kui jooksjatel, kuid võib juhtuda igal käijal. · Õiged jalanõud aitavad vigastusi vältida. Kõrged kontsad soodustavad vigastuste teket. · Venitamine enne treeningut vähendab vigastuste tekkeohtu. 7 Käimiskepid Käimiskeppide pikkused vastavalt käija kasvule: · 1.50 m- 1.10 m · 1.60 m- 1.15 m · 1.70 m- 1.20 m · 1.75 m- 1.25 m · 1.80 m- 1.30 m · 1.85 m 1.35 m · 1.90 m 1.40 m Ideaalse pikkusega kepp ulatub küünarnukist täisnurkselt kõverdatud käest täpselt maani.
meie hallatavates hoonetes. Nende vältimine ja kõrvaldamine aitab hoida kokku sadu tuhandeid kroone, mis kuluvad kahjustatud hoonete taastamiseks ja seenkahjustuse tõrjeks. Eelpooltoodud majavammi levikupõhjused pole kindlasti lõplikud, nimetatud ala vajab veel ulatuslikku uurimist ning vastamata on veel paljud majavammi tekke ja levikuga seotud küsimused. Kindlasti hoonete omanikel ja haldajatel oleks kasulik teada, et seenkahjustuse tekkeohtu (Biokahjustuste standard EVS-EN 335-2:2002) on võimalik analüüsida ja riski hinnata. Selleks on olemas vastava kvalifikatsiooniga ettevõtteid. Kasutatud kirjandus: 9 http://www.ehituskaar.ee/?op=art&id=615&page=4 http://majavamm.ee 10
· Sagedasemad vigastused on seotud tallaaluse fastsia e. sidekoelise toega (hommikune valutunne jalale toetudes) või säärelihaste ja kõõlustega. Enamasti on tegemist ülekoormuse või venitusega . · Vigastusi esineb vähem kui jooksjatel, kuid võib juhtuda igal käijal. · Õiged jalanõud aitavad vigastusi vältida. Kõrged kontsad soodustavad vigastuste teket. · Venitamine enne treeningut vähendab vigatuste tekkeohtu 14 5. Rulluisutamine Rulluisutamise sünnimaaks võiks pidada Ameerika Ühendriike, kust see ala aja jooksul kiiresti üle kogu maailma levis. Viimastel aastatel on rulluisutamine, kui üks uudsemaid liikumisvorme, ka Eestimaal üsna suure populaarsuse saavutanud. Sportlikus mõttes ning tervise tugevdamise eesmärgil mõjub regulaarne rulluisutamine kogu kehale, arendab tasakaalu ning arendab tõhusalt reie- ja tuharalihaseid. 5.1
annaabi.ee 
