pealispinna sulamiseni tõusva temperatuuri ja kosmiliselt külma sisemuse vahest. Meteoriidid jõuavad maale soojadena või tulistena, kuid mitte hõõguvatena nagu vahest arvatakse, kuna pidurdumise ajal nende pealispind jahtub. Peaaegu kõigi meteoriitide aine vanus on 4,5 - 4,8 miljardit aastat. Umbes samasugune on nii asteroidide kui ka Maa geoloogiline vanus. See kinnitab Päikesesüsteemi planeetide, nende kaaslaste ja meteoriitide lähtekehade - asteroidide - materiaalset ja tekkeloolist ühtsust. Suure massiga meteoriidid tekitavad maapinnaga põrkudes endast palju ja mitmeid kordi suuremaid löögi-, plahvatus- ja löögi-plahvatuskraatreid, mida ümbritseb tavaliselt ringvall. Aastas langeb Maale tuhatkond meteoriiti, millest leitakse 10-15. Kraatreid tekitavaid hiidmeteoriite langeb sajandi kohta vähem kui üks. Lisaks hiidmeteoriitidele on mikrometeoriidid. Enamik neist koosneb silikaatseist mineraalidest või klaasist
Suhteline ajaarvestus piirdub kivmkehade tekkimise järjekorra selgitamisega, jättes lahtiseks geoloogiliste s ündmuste absoluutse kestuse. Suhtelise ajaarvamise meetodeid kasutatakse eeskätt maakoore kõige pealmiste kihtide – settekivimite vanuse hindamisel. Suurimateks ajalis-stratigraafiliseks üksusteks on ladekonnad, mille ajaliseks vastaks on aegkonnad. Ladekonnad jagunevad väiksemateks üksusteks – ladestusteks, ladestiteks, ladejärkudeks ja vöödeks. 4 pinnavormide tekkeloolist r ühma: kosmogeensed, geoloogilised, biogeensed ja antropogeensed, mis erinevad üksteisest põhimõtteliselt nii tekkemehhanismilt kui ka vastavate vormide tähenduselt geoloogiliste aja lõikes. Välis ja sisejõudude toimel kujunevad erinevad pinnavormid, mis moodustavad ümbritseva pinnamoe e reljeefi. Pinnavormide jaotumine: Endogeensed: vulkanogeensed ja taktogeensed Eksogeensed: gravitatsioonilised; glatsiaalsed; jõetekkilised; järvetekkilised;
Neid langeb ka kõrbetesse, polaaraladele ning ka teistesse väheasutatud piirkondadesse. See on halb, aga geoloogidele, kuna aastas registreeritakse ja võetakse kollektsioonidesse vaid alla kümme meteoriidi. Kõigi meteoriitide vanus on 4,5...4,8 miljardit aastat. Selline on ka umbes Maa geoloogiline vanus. See kõik kinnitab päikesesüsteemide planeetide, nende kaaslaste ja meteoriitide lähtekehade-asteroidide-materiaalset ja tekkeloolist ühtsust. Määratletakse ka meteoriitide kosmilise kiirguse käes veedetud aja. See vanus sõltub meteoriidi kosmilise kiirituse doosist ja ta on aine vanusest väiksem. Kivimimeteoriitidel 3...500 miljonit aastat, raudmeteoriitidel aga100...1500 miljonit aastat. Meteoriitide kolmandat vanust, nn maalilist iga hakatakse lugema nende jõudmisest maale. Selle määramiseks on välja mõeldud palju erinevaid võimalus. Näiteks üks meetod on kraatrite vanuse määramine
Tulemused on kohe näha nii värvikuvaril kui ka isekirjutaja lindil.Georadari abil tuvastatakse piirk, kus muutub pinnasekihtide tihedus, koostis või veesis. Hästi on nähtavad maa-alused tehisobj. Sellega saab oluliselt vähendada aeganõudvate ja kallite puurtööde mahtu ja tulemuslikumalt plan kommunikatsioonide (näit. torustike) trassivariante vahetult ehitamise ajal. 8) Düne geol def ja uurimisvaldkonnad, geol sise- ja välisjõud, neli pinnavormide tekkeloolist rühma (kosmogeensed, geoloog, biog ja antropog) ja nende lühiisel. 1 Dün geol ehk füs geol on geol osa, mis tegeleb Maa ehituse ning teda mõjutavate prots uurimisega. Uurimisvaldkonnad: mineral, petrol, sedimentol, vulkanol, struktuurigeol, geotektoonika, geomorfol jne.Maa sisejõud. Maakoore ja vahevöö ülaosas on kivimid suure rõhu ja kõrge temp tingimustes
vaeseid lamelle ja jäab poleerpinnale heledamad ja tumedamad kriipsud/mustri. 13. Meteoriitide vanus, Kuu, Marsi meteoriidid. Peaaegu kõigi meteoriitide vanus on 4,5-4,8 GA, va ,,anomaalselt noored" Marsi ja Kuu meteoriidid. Umbes samasugune on nii asteroidide kui ka Maa geoloogiline vanus. See kinnitab Päikesesüsteemi planeetide, nende kaaslaste ja meteoriitide lähtekehade - asteroidide - materiaalset ja tekkeloolist ühtsust. Marsi (SNC) meteoriidid on: meteoriidi plahvatustega Marsilt väljapaisatud põhiliselt basaltne kiviprügi - leide 25, vanused kuni 1,2 ga gaasisuletised identsed Marsi atmosfääriga. Kuu meteoriidid: basaldid, anortosiitsed bretsad. Leide 21, vanused kuni 3,1 Ga. 14. Maa siseehituse uurimise seismoloogilised alused. Seismilised lained ja nende tüübid. Ruumi ja pinnalained ning nende kasutamine Maa siseehituse uurimisel.