nõuetele. (3) Kahjustunud paberarhivaalide puhul konsulteeritakse edasise tegevuse osas avaliku arhiiviga. 14. Mis on arhiivikirjeldamise eesmärk? Arhiivikirjeldamise eesmärk ja alused (1) Arhiivikirjeldamisega luuakse arhiivimoodustaja arhiivi täpne esitus ning antakse ülevaade arhiivimoodustamisest. Arhiivikirjeldamisega võimaldatakse: 1) arhiivimoodustaja arhivaalide tekkekonteksti mõistmine; 2) juurdepääs arhivaalidele. (2) Arhiivikirjeldamise aluseks on Rahvusvahelise Arhiivinõukogu poolt heakskiidetud üldised rahvusvahelised kirjeldusstandardid: 1) ISAD(G): General International Standard Archival Description; 2) ISAAR(CPF): International Standard Archival Authority Record for Corporate Bodies, Persons and Families. 15. Nimeta vähemalt kaks arhiivivormingut. 1) ISAD(G): General International Standard Archival Description;
Korrastamine: provenientsprintsiip, pertinentsprintsiip Kirjeldamine: kirjelduselement, kirjeldustasand Teatmestu: arhiivi ülevaade, nimistu, arhivaalide loetelu Hindamine: teabeväärtus, tõestusväärtus Hävitamine Avalikku arhiivi üleandmine Arhiivinduslikud printsiibid Dokumendid luuakse alati kindlatel põhjustel, nad on eelkõige jälg neid loonud asutuse tegevusest. Arhiivi korrastamisel ja kirjeldamisel peab lähtuma arhivaalide ladestumisest ja kinnistama nende tekkekonteksti. Mida vähem on toimunud muudatusi dokumentide asjaajamises ladestumise ja arhivaalide avalikku arhiivi üleandmise vahel, seda selgema ülevaate annab arhiiv asutuse tegevusest ja seda kergemini on ta kasutatav uurijate poolt. Kindlasti tuleb silmas pidada kahte põhimõtet: päritolu- ehk provenientsiprintsiipi. Kasutusel alates 1789, koosnes fondidest, mis ütlses, et ühe arhiivimoodustaja dokumendid ei kuulu kokku teise moodustaja materjalidega
säilik: Välissuhete komisjoni koosolekute protokollid 12.01.199220.12.1993 säilik: Strateegia väljatöötamise töörühma koosolekute protokollid 06.01.20008.12.2000 säilik: Arhitektuurikonkursi läbiviimise töörühma koosolekute protokollid 01.02.200128.12.2002 Asutuse arhiivi tervikkirjeldus koostatakse kahes osas: arhiivimoodustaja kirjeldus ja arhiivi kirjeldus. 1) Arhiivimoodustaja kirjeldus annab ülevaate asutuse tegevuste ja arhivaalide tekkekonteksti kohta. Arhiivimoodustaja kirjeldus on oluline kasutajate seisukohalt, kes tutvuvad arhivaalidega juba pärast nende üleandmist avalikku arhiivi ning ajaline distants arhivaalide tekkemomendiga kasvab. Arhiivi-moodustaja kohustuslikud kirjelduselemendid on: nimetus, tegevusaeg ja asukoht, staatus, funkt-sioonid, ülesanded ja tegevused, struktuur, kirjelduse andmed. 2) Arhiivi ja tema osade kirjeldus sarja tasandini võimaldab anda ülevaate arhiivi ülesehitusest ja sisust
Arhiivikorrastamise põhimõtted Korrastustasandid: arhiivi tasand; sarja tasand; säiliku tasand. Säiliku võib moodustada: ühte sarja kuuluvatest kokku rühmitatud (toimik, mapp, karp jms) arhivaalidest; üksikarhivaalist (kiri, foto jne). Arhiiviskeem Arhivaalide püsivaks säilitamiseks ettevalmistamine Arhiivikirjeldamisega luuakse arhiivimoodustaja arhiivi täpne esitus ning antakse ülevaade arhiivimoodustamisest. Arhiivikirjeldamisega võimaldatakse: arhiivimoodustaja arhivaalide tekkekonteksti mõistmine; juurdepääs arhivaalidele. · Arhiivikirjeldamise meetod ja kirjeldustasandid · Kirjelduselemendid Arhivaalide säilitamise alused Nõuded hoidlale Nõuded arhivaalide kasutamisele Ohuplaneering Arhivaalide konserveerimine Juurdepääsu korraldamise põhimõtted: avalikus arhiivis või selle veebikeskkonnas vahendades teavet vastusena isiku või asutuse päringule Arhivaalide kasutamise tagamine: Avalikus arhiivis uurimissaal Vastavalt sisustatud töökoht
annaabi.ee 
