Umbreelingu latt: Gunwale: Umbreelingu tugi: Stay of bulwark: Teki veejooksuplaat: Deck waterway: Raampiim: Web beam: Pool piim: Half beam: Tekiplaadistus: Deck plating: Karlings: Deck girder: Teki pikkijäikusribi: Longitudinal: . Luugi komings: Hatch coaming: Piller: Pillar: Täispiim: Full-beam: Püstjäikusribi: Vertical stiffener: Veekindel vahesein: Watertight bulkhead: Topeltpõhja plaadistus: Double bottom plating: Vertikaalkiil: Vertical keel: Horisontaalkiil: Horizontal keel: Põhjastringer: Intercoastal side girder: Põhjaplaadistus: Bottom plating: Floor: Floor: Topeltpõhja külgvöö: Margin plate: . Kimmikiil: Bilge keel: Kimmivöö: Bilge strake: Lastiruumikaar: Hold transversal frame: Lastiruumipiim: Hold beam: Pardavöö: Side strake: Vahetekikaar: Tweendeck frame: Piimiknii: Beam knee: Siirivöö: Sheer strake: Veejooksuplaat: Bulwark waterway: Tekistringer: Deck stringer: Umbre...
Sellele kantakse mastiksikiht vajaliku paksusega. Pealt kaetakse mastiks dekoratiivse värvikihiga kulumise vastu või libisemisevastase värviga. 6 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 9. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Joon.. 9.8. Üleval ja keskel: 1. Siirivöö, 2. Tekistringer, 3. Veejooksuplaat, 4. Veejooksuplaadi servariba, 5. Servapruss, 6. Tekilaud, 7. Tihvt, 8. Puitkork, 9. Tihtimismaterjal ja tihtimismastiks, 10 tekiplaadistus, 11. presspruss. 12. Topeltpõhja plaadistus, 13. Tahvlid, 14. Laagid, 15. Parras, 16. Otsavahesein. Joon. 9.9.. a) lastiruumi põhja: b) higilauad lastiruumis parrastel, 1- tankilagi, 2- laagid, 3- laakide kinnituslatt, 4- tekiplangutus, 5- äärepruss, 6- pilsikaan, 7- pardakaar, 8- kinnitushaak, 9- higilauad.
Kahekordse põhja kate moodustab põhjadevahelise ruumi (double bottom space, tank top), milles asetsevad tankid kütuse , joogivee ja ballasti jaoks. Põhja ja pardaplaadistust ühendab kumer plaadistus, mida nimetatakse kimmivööks . Pardaplaadistuse kõige ülemist paksemat, mis ühendatakse tekiplaadistusega, nimetatakse siirivöö ks (sirstrek, sandeki pardavöö). Sirstrekiga kokkupuutuvat tekikatte äärmist vööd nimetatakse tekistringer iks. Tekistringer on teistest teki plaatidest paksem ja kulgeb piki laeva kogu korpuse ulatuses. Vööd (strakes), mis on pidevad pikisuunalised plaatide read. 22. Põhja-, parda- ja tekisillused, neid toetavad talastiksüsteemid (piki-, põik- ja segasüsteem); Põhjasillused. Ühekordse põhjaga ehitatakse vaid väikseid laevu pikkusega alla 45 m. Siin on üldtugevuse tagamine lihtne ja seetõttu kasutatakse põiksüsteemi. Pikitalastiku moodustavad vertikaalkiil ja stringerid
tarvis, millel on väga pikad ja laiad laadluugid ja seega praktiliselt kogu tekk avatud. Seega jääb teki koosseisu liiga vähe materjali, mis võiks tagada piki- ja põikitugevuse. Põikitugevus saavutatakse väga tugevate ja massiivsete luugikraede põikidetailide ning eriti tugevate piimidega, seal kus neid saab paigutada. Samuti kasutatakse luugiavade piirkonnas tihedalt tugevaid tugi- või kandekaari Pikitugevuse ammavad paksendatud tekiplaadistus (tekistringer) ja pardaplaadistuse tugevdatud ülemine vöö (siirivöö). Ka luugikrae külgserv on tehtud eriti tugev ja massiivne. Vahel jadatakse luuk pikuti pooleks, mis lubab laeva teki keskossa seada täiendava tugeva luugikrae tagamaks pikitugevust. Vahel kasutatakse tekist kuni vahetekini ka täiendavat vaheseina. Talastiku pikisüsteemi topeltpõhjata laevadel kasutatakse tankerite põhjasillustes, kus omapäraks on suure hulga pikipidiste jäikusribide olemasolu.
pikad ja laiad laadluugid ja seega praktiliselt kogu tekk avatud. Seega jääb teki koosseisu liiga vähe materjali, mis võiks tagada piki- ja põikitugevuse. Põikitugevus saavutatakse väga tugevate ja massiivsete luugikraede põikidetailide ning eriti tugevate piimidega, seal kus neid saab paigutada. Samuti kasutatakse luugiavade piirkonnas tihedalt tugevaid tugi- või kandekaari Pikitugevuse ammavad paksendatud tekiplaadistus (tekistringer) ja pardaplaadistuse tugevdatud ülemine vöö (siirivöö). Ka luugikrae külgserv on tehtud eriti tugev ja massiivne. Vahel jadatakse luuk pikuti pooleks, mis lubab laeva teki keskossa seada täiendava tugeva luugikrae tagamaks pikitugevust. Vahel kasutatakse tekist kuni vahetekini ka täiendavat vaheseina. Talastiku pikisüsteemi topeltpõhjata laevadel kasutatakse tankerite põhjasillustes, kus omapäraks on suure hulga pikipidiste jäikusribide olemasolu. Nende alaosadesse tehakse
tarvis, millel on väga pikad ja laiad laadluugid ja seega praktiliselt kogu tekk avatud. Seega jääb teki koosseisu liiga vähe materjali, mis võiks tagada piki- ja põikitugevuse. Põikitugevus saavutatakse väga tugevate ja massiivsete luugikraede põikidetailide ning eriti tugevate piimidega, seal kus neid saab paigutada. Samuti kasutatakse luugiavade piirkonnas tihedalt tugevaid tugi- või kandekaari Pikitugevuse ammavad paksendatud tekiplaadistus (tekistringer) ja pardaplaadistuse tugevdatud ülemine vöö (siirivöö). Ka luugikrae külgserv on tehtud eriti tugev ja massiivne. Vahel jadatakse luuk pikuti pooleks, mis lubab laeva teki keskossa seada täiendava tugeva luugikrae tagamaks pikitugevust. Vahel kasutatakse tekist kuni vahetekini ka täiendavat vaheseina. Talastiku pikisüsteemi topeltpõhjata laevadel kasutatakse tankerite põhjasillustes, kus omapäraks on suure hulga pikipidiste jäikusribide olemasolu.