põrandast =<1,1 D*S.F
Last peab ulatuma poordist poordini
Maagid
· Nihkuvad (LKN<30) lastid peavad olema tasandatud
kogu ulatuses (max-min=< 0,1B või 1,5 m)
· Mittenihkuva lasti koonuse külgpinna kaldenurk
· eluruumideks (kajutid) Lastiruumid veetava kauba mahutamiseks (tankeritel nimetatakse tankideks või tsisternideks) Varude paigutamise ruumid · Kütusevaru hoidmiseks · Joogi- ja pesuvee hoidmiseks · Toiduvarude hoidmiseks · Kulumaterjalide ja varuosade hoidmiseks Ballasti jm mahutid (tankid ja tsisternid) · topeltpõhja tankid · piigid · pardatankid · tekialused tankid · süvatankid · kohverdamid Ruumide viimistlus peab olema hügieeniline, mitte liiga kallis, tuleohutu. Ta ei tohi väsitada silma oma ereduse ja läikivusega, ei pea koguma tolmu. Enamasti kasutatakse heledaid pastelseid toone. Mitmetekilistel reisilaevadel kasutatakse erinevatel tekkidel erinevaid värvide kombinatsioone, mis aitab reisijatel orienteeruda. Furnituuriks nimetatakse esemeid, mida kasutatakse ruumide, mööbli, illuminaatorite vormistamiseks
Ülejäänud mitut tekki läbiva ruumi osades paiknevad ventilatsioon, pootsmani- ja tuletõrjevarustus, katlad . Lastiruumid veetava kauba mahutamiseks (tankeritel nimetatakse tankideks või tsisternideks) Varude paigutamise ruumid, kütusevaru hoidmiseks, joogi- ja pesuvee hoidmiseks, toiduvarude hoidmiseks, kulumaterjalide ja varuosade hoidmiseks Ballasti jm mahutid (tankid ja tsisternid) topeltpõhja tankid, piigid, pardatankid, tekialused tankid, süvatankid, kohverdamid Uksed, nende ehitus sõltub otstarbest: kerged (tavalised), vee- ja gaasitihedad (veekindlad), tulekindlad A B, klinkettuksed, laatspordid: uksed, luugid väliskorpuses. Kerged (tavalised) uksed pannakse kajutite, üldruumide, majandusruumide ette. Valmistatakse plastmassist, puust, kergsulamistest, terasest Ukse allosas avatav luugike Vee ja gaasitihedad (veekindlad) uksed pannakse sissepääsudele tekimajja avatud tekilt, laoruumide, töökodade ette.
Ballastisüsteemideks nimetatakse süsteemide gruppi, mille ülesandeks on ballastvee (merevee ballasti) sissevõtmine, hoidmine ja välja pumpamine laeva süvise, trimmi või kreeni muutmiseks. Ballastisüsteemi abil võetakse merevett tsisternidesse ja eemaldatakse see sealt. Ballastvett on tarvis laeva mereomaduste parandamiseks eriti tühisõidul. Ballastitsisternidena kasutatakse topeltpõhja ruume ja piike. Kuid tänapäeva spetsialiseeritud laevadel võivad olla ka parda- ja tekialused ballastitankid. Ballastvesi võetakse sisse isevoolu teel(põhjatsisternidesse) või pumpade abil. Eemaldatakse ballastvesi ainult pumpadega. Kasutatakse suure tootlikkusega kolb- või tsentrifugaal- pumpi. Vee sissevõtvate kingstonite avad peavad olema kaitstud prügi ja jäätumise eest. Seepärast võetakse vesi esmalt kingstoni kasti ja alles sealt pumbatakse tsisternidesse. Kingstonikaste ja ja kigstonite tegevuse skeeme võib näha Joon. 30.
Ballastisüsteemideks nimetatakse süsteemide gruppi, mille ülesandeks on ballastvee (merevee ballasti) sissevõtmine, hoidmine ja välja pumpamine laeva süvise, trimmi või kreeni muutmiseks. Ballastisüsteemi abil võetakse merevett tsisternidesse ja eemaldatakse see sealt. Ballastvett on tarvis laeva mereomaduste parandamiseks eriti tühisõidul. Ballastitsisternidena kasutatakse topeltpõhja ruume ja piike. Kuid tänapäeva spetsialiseeritud laevadel võivad olla ka parda- ja tekialused ballastitankid. Ballastvesi võetakse sisse isevoolu teel(põhjatsisternidesse) või pumpade abil. Eemaldatakse ballastvesi ainult pumpadega. Kasutatakse suure tootlikkusega kolb- või tsentrifugaal- pumpi. Vee sissevõtvate kingstonite avad peavad olema kaitstud prügi ja jäätumise eest. Seepärast võetakse vesi esmalt kingstoni kasti ja alles sealt pumbatakse tsisternidesse. Kingstonikaste ja ja kigstonite tegevuse skeeme võib näha Joon. 30.
Ballastisüsteemideks nimetatakse süsteemide gruppi, mille ülesandeks on ballastvee (merevee ballasti) sissevõtmine, hoidmine ja välja pumpamine laeva süvise, trimmi või kreeni muutmiseks. Ballastisüsteemi abil võetakse merevett tsisternidesse ja eemaldatakse see sealt. Ballastvett on tarvis laeva mereomaduste parandamiseks eriti tühisõidul. Ballastitsisternidena kasutatakse topeltpõhja ruume ja piike. Kuid tänapäeva spetsialiseeritud laevadel võivad olla ka parda- ja tekialused ballastitankid. Ballastvesi võetakse sisse isevoolu teel(põhjatsisternidesse) või pumpade abil. Eemaldatakse ballastvesi ainult pumpadega. Kasutatakse suure tootlikkusega kolb- või tsentrifugaal- pumpi. Vee sissevõtvate kingstonite avad peavad olema kaitstud prügi ja jäätumise eest. Seepärast võetakse vesi esmalt kingstoni kasti ja alles sealt pumbatakse tsisternidesse. Kingstonikaste ja ja kigstonite tegevuse skeeme võib näha Joon. 30.
annaabi.ee 
