Kultuurisokk ongi igale inimesele erinev mõnedele on juba oma naaberriigis hakkamasaamine tõstine katsumus, teised aga kohkuvad alles Aafrika hõimude elamistingimustest. Kindlasti on ka neid kes on eri maade ja kultuuride suhtles ülimalt tolerantsed ega teegi inimesel ja inimesel vahet. Mõned Eesti inimesed suhtuvad võõramaalastesse, eriti mustanahalistesse ettevaatlikult, isegi negatiivselt. Põhjuseks võib olla sallimatus , kuna ei olda harjunud teistsugustega. Eestis elavad ikkagi peamiselt valged mustad on siin haruldus. Rassismi põhjuseks tuuakse väikese rahva väljasuremisohtu ja geneetilist segunemist. See võib olla probleem suure immigratsiooni puhul, kuid Eesti on siiski piisavalt kaugel eksootilistest maadest ning eestalsed on võimelised säilitama oma kultuuri ja identiteeti. Keelte segunemine on aga paratamatus seesuguse väikese rahva puhul. Globaliseerumise tagajärjel on maailmas
muutuste põhjuseid ja aksepteeriksid fakti, et indiviid ei ole vaimse puudega ja erineb teistest vaid oma füüsise poolest ja on ise ka seeläbi õnnetu. Tavainimestes äratab ratastooli nägemine segaseid tundeid ja nad pigem väldivad kontakti toolis olijaga. Tehes neile selgeks, et maailmas on palju asju, mida nemad veel ei mõista ja selles polegi midagi hullu, vähendame neis hirmu ja nad ei karda suhelda endast teistsugustega. Parimal juhul aktsepteeritakse teistsugusust. See oskus osutub kahtlemata hindamatuks ka tulevikus. Ja aitab elus paremini toime tulla ja kõiki ühtlaselt inimväärselt kohelda. Sotsiaalne tõrjutus võib muidugi kujuneda välja ka elu hammasrataste vahele jäädes. Situatsioonis, kus on väga raske jälle tõusta. Eluisu kadumisest tekkinud jõuetus või mingi konkreetne sündmus, mis võib ka kõige tugevamad mõneks ajaks rivist välja lüüa
Sissejuhatus Inimesed on praktiliselt alati, ajast aega tahtnud olla teistest paremad. Üksikisiku,suguvõsa, rahva , kultuuri , tsivilisatsioonina või veel mõnedes teistes nimetamata vormides. Inimene just nagu ei saaks leppida teistsugustega enda kõrval, neid alavääristamata. Erilise vormi on maailmas ajalooliselt saavutanud rassiline halvustamine. See tähendab veendumust, et teatud rassi kuuluvad inimesed on mõnda teise rassi kuuluvate inimestega võrreldes paremad ja peaksid asuma kõrgemal ühiskondlikul positsioonil. Rassism on olnud paljudele inimestele vabanduseks teiste rasside hävitamisele või nende eluviisi muutmisele. Enamikke ühiskondi maailmas iseloomustab või on iseloomustanud sallimatus võõraste suhtes.
· Meeleorganite suunitluse erinevused. · Subjektiivsete seisundite erinevused. · Skeptikud seisavad siin ühes reas stoikute ja · Phyrroni 10 troopi epikuurlastega. · Erinevused objektide asetuses, kauguses ja paigutuses. · STOIKUD · Segunemine teistsugustega. · Hingerahu otsingul · Objektide mõju mitmekesidus sõltuvalt hulgast ja · Esindajad: · kompositsioonist. Kõigi ilmingute ja tajude relatiivsus. · Vanem stoitsism: · Muljete sagedus või harvaesinevus. · Zenon Kitionist 336- 264 e.Kr. Küproselt · Erinevused kasvatuses, harjumustes, kommetes ja
alguses. Glossaatorid P-Itaalias, õigusteadlased, kes tegelesid vanarooma õigusega, hakkasid propageerima ideed Rooma õiguse ülimuslikkusest. Tartu Ülikooli õppejõud Hrabar kirjutas rahvõst glossaatorite kontekstis- ka ius gentiumis sisaldus rahvõ algeid. Teoretiseerimine kasvab välja keskaja teoloogiast nt mil jumal peab õiglaseks sõja alustamist? Rahvusvahelise õiguse põhiküsimuseks on, kuidas käituda teistsugustega. Rahvusvaheliste suhete ajalugu on olnud liikumine jõult diplomaatiale ja diplomaatialt õigusele. Ubi societas, ibi ius kus on ühiskond, seal on õigus. Kas on seda ühisosa, mis ühel hõimul (vms) on teisega, kas irokeesil on midagi ühist eskimoga? Kuni rahvusvahelise õiguse sünnini on olnud valitsev mõtlemine, mis on tahtnud teist allutada endale. Nt Hiinat nimetatakse hiina keeles Keskriigiks (middle kingdom). Reformatsiooni mõju
annaabi.ee 
