olla. Tema kuulsaim romaan „Katk“ räägib Orani linnakesest, mida ühel hetkel tabab katk. Siin romaanis sulandub kunst ja filosoofia, juureldakse inimeksistentsi kõige põhilisemate paradokside kallal. Teoses on eelkõige rõhk inimeste tunnetel ja sisemaailmal – kuidas nad kriisiolukorras käituvad, mida tunnevad ja kuidas nende mõttemaailm muuutub. Kriisiolukord ja surmahirm panevad inimese käituma hoopis teistsugusemalt, kui neil muidu kombeks. „Katkus“ on seda hästi märgata. Analüüsitakse, kuidas inimesed saavad hakkama iseendaga, kui nad on tõugatud üksindusse, eemal oma lähedastest. Millised on inimesed katku esimestel kuudel ja milliseks on transformeerunud inimmõtted katku viimases faasis. Romaan justkui oleks otsene taust Teise maailmasõja katastroofile, ka teose algul nimetatud aeg „194...“ võiks justkui viidata sellele, kuid
samuti alati ühetaoline. Näiteks une või hüpnoosiseisundi ajal. Maailma uutmoodi tajumine loob uue teadvuse seisundi elusorganismil ( näiteks inimesel ). Uus ja imetabane teadvuse seisund tekib kõikidel eespool kirjeldatud tajuefektide baasil või ka mõne üksiku tajuefekti korral. See tähendab seda, et uus teadvuse seisund ilmneb kõikide Unisoofias kirjeldatud tajuefektide koosesinemisel või ka üksiku taju korral. Kui me tajume maailma tavapära- selt ,,teistsugusemalt" või ,,rohkem", nagu Unisoofias kirjeldatakse, tekib meil uus ja täiesti teistsu- gune teadvuse seisund. Säärast psüühika ,,olekut" või ,,seisundit" ei ole mitte keegi varem kogenud. Seepärast on selle olemust ka paljudel raske ettekujutada. Tegemist on millegi täiesti uue ja teistsugusega võrreldes inimese tavapärase teadvuse ja emotsionaalse seisundiga. See, kuidas me igapäevaselt maailma teadvustame, on tegelikult samuti teadvuse seisund. Seda nimetame me siin nö
samuti alati ühetaoline. Näiteks une või hüpnoosiseisundi ajal. Maailma uutmoodi tajumine loob uue teadvuse seisundi elusorganismil ( näiteks inimesel ). Uus ja imetabane teadvuse seisund tekib kõikidel eespool kirjeldatud tajuefektide baasil või ka mõne üksiku tajuefekti korral. See tähendab seda, et uus teadvuse seisund ilmneb kõikide Unisoofias kirjeldatud tajuefektide koosesinemisel või ka üksiku taju korral. Kui me tajume maailma tavapära- selt ,,teistsugusemalt" või ,,rohkem", nagu Unisoofias kirjeldatakse, tekib meil uus ja täiesti teistsu- gune teadvuse seisund. Säärast psüühika ,,olekut" või ,,seisundit" ei ole mitte keegi varem kogenud. Seepärast on selle olemust ka paljudel raske ettekujutada. Tegemist on millegi täiesti uue ja teistsugusega võrreldes inimese tavapärase teadvuse ja emotsionaalse seisundiga. See, kuidas me igapäevaselt maailma teadvustame, on tegelikult samuti teadvuse seisund. Seda nimetame me siin nö
samuti alati ühetaoline. Näiteks une või hüpnoosiseisundi ajal. Maailma uutmoodi tajumine loob uue teadvuse seisundi elusorganismil ( näiteks inimesel ). Uus ja imetabane teadvuse seisund tekib kõikidel eespool kirjeldatud tajuefektide baasil või ka mõne üksiku tajuefekti korral. See tähendab seda, et uus teadvuse seisund ilmneb kõikide Unisoofias kirjeldatud tajuefektide koosesinemisel või ka üksiku taju korral. Kui me tajume maailma tavapära- selt „teistsugusemalt“ või „rohkem“, nagu Unisoofias kirjeldatakse, tekib meil uus ja täiesti teistsu- gune teadvuse seisund. Säärast psüühika „olekut“ või „seisundit“ ei ole mitte keegi varem kogenud. Seepärast on selle olemust ka paljudel raske ettekujutada. Tegemist on millegi täiesti uue ja 52 teistsugusega võrreldes inimese tavapärase teadvuse ja emotsionaalse seisundiga.