maailma. • Vrdl: keerukad asjad nagu arvutid, pilvelõhkujad, püramiidid, kosmosesüstikud on tehtud paljude inimeste koostööna. Alternatiivsed seletused otstarbekohasusele • Elusolendite hästikohastuvusele ja ihulise ehituse iseärasustele on ka muid seletusi. Charles Darwin osutas (Liikide tekkimine, 1859) looduslikule valikule. Looduslik valik seletab ilma kavandajale viitamata teaduslikult ära eluslooduse näiva otstarbekohasuse (eesmärgipärasuse). • Mõned teistid aga väidavad, et evolutsioon ise on Jumala looming. 5 Kreatsionism • USAs konkureerib darvinismiga kreatsionism, see on vaade, mille kangemate versioonide järgi ei ole bioevolutsiooni toimunud. Inimene ja loomaliigid on loodud valmiskujul, nii nagu Moosese 1. raamatus kirjas seisab. Kui nüüdisaegses kosmoloogias mõõdetakse universumi vanust miljardites aastates, siis paljud kreatsionistid väidavad, et universumi vanuseks on vähem kui 10.000 aastat. Kosmoloogiline e
Sokrates: "Kas mingi tegu on hea, sest jumalad seda teha käsivad või jumalad käsivad seda teha, sest see on hea? 11. Kas usk soosib moraalset elu? Jah, soosib küll. Selleks on ju loodud 10 käsku, mille järgi peaks inimene elama. Need käsud on väga moraalsed. Mõned arvavad, et kui oleme usklikud, oleme motiveeritud olema moraalsed, sest tuleb olla Jumalale meelepärane. Usklikud teavad, et Jumal näeb kõike ja ebamoraalsus ei jää karistamata. Teistid väidavad, et usk võib moraali rikastada vähemalt viiel moel! Ehkki religioosne eetika ei erine olemuslikult ilmalikust eetikast , võib usk moraalset elu edendada, lisades motiveerivaid põhjusi moraalne olemiseks. 12. Mis iseloomustab moraaliprintsiipe? Mida tähendab moraaliprintsiipide universaliseeritavus? 1) Preskriptiivsus (väljendatakse kui käske) 2) Universaliteeritavus (kõigile ühtmoodi)
Milles seisneb Euthyphroni dilemma? JKT on teooria, mille järgi eetika printsiibid on lihtsalt Jumala käsud. Need ammutavad oma jõu tõsiasjast, et Jumal on need käsud andnud. Euthyphroni dilemma on, et kas jumalad armastavad pühadust sellepärast, et see on püha, või on püha sellepärast püha, et seda armastavad jumalad. Teisisõnu seisneb dilemma selles, et kas headus/moraalsus on primaarne või on seda Jumal. 11. Kas usk soosib moraalset elu? Kuidas? Teistid väidavad, et usk võib moraali rikastada vähemalt viiel moel: 1) Kui Jumal on olemas, saab hea halvast võitu. Usk ütleb, et lõpuks headus võidab ja see annab usklikele enesekindlust jätkata võitlust ebaõigluse ja julmuse vastu ka siis, kui tundub, et heade sansid on vastupanuks liiga väiksesed. 2) Kui Jumal on olemas, siis valitseb universumis kosmiline õiglus. Igaüks saab lõpuks seda, mida ta on ära teeninud: halbu tegusid karistatakse, head teod tasustatakse
Milles seisneb Euthyphroni dilemma? JKT on teooria, mille järgi eetika printsiibid on lihtsalt Jumala käsud. Need ammutavad oma jõu tõsiasjast, et Jumal on need käsud andnud. Euthyphroni dilemma on, et kas jumalad armastavad pühadust sellepärast, et see on püha, või on püha sellepärast püha, et seda armastavad jumalad. Teisisõnu seisneb dilemma selles, et kas headus/moraalsus on primaarne või on seda Jumal. 11. Kas usk soosib moraalset elu? Kuidas? Teistid väidavad, et usk võib moraali rikastada vähemalt viiel moel: 1) Kui Jumal on olemas, saab hea halvast võitu. Usk ütleb, et lõpuks headus võidab ja see annab usklikele enesekindlust jätkata võitlust ebaõigluse ja julmuse vastu ka siis, kui tundub, et heade šansid on vastupanuks liiga väiksesed. 2) Kui Jumal on olemas, siis valitseb universumis kosmiline õiglus. Igaüks saab lõpuks seda, mida ta on ära teeninud: halbu tegusid karistatakse, head teod tasustatakse
Kurjus võib olla moraalne (mida inimesed üksteisele teevad) või naturaalne (mis juhtub looduslikel põhjustel nt looduskatastroofid) Ühistöö argument – argument ei tõesta monoteismi, maailma võisid üheskoos luua mitu jumalat. Klassikaline kriitik: David Hume. On ka alternatiivseid seletusi otstarbekohasusele: Darwin osutas looduslikule valikule, mis seletab ilma kavandajale viitamata ära eluslooduse otstarbekohasuse. (mõned teistid aga väidavad, et evolutsioon ise on Jumala looming) USAs konkureerib darvinismiga kreatsionism, mille rangemate versioonide järgi pole evolutsiooni toimunud, liigid on loodud valmiskujul, universumi vanuseks vähem kui 10 000 aastat. Kosmoloogiline e algpõhjuse argument Keskseks ideeks on maailma algpõhjuse paratamatus. Jumal eksisteerib kui kõigi asjade ja nähtuste algpõhjus. Iga asi universumis on millegi (eelneva) poolt põhjustatud. On põhjus-tagajärgede ahelad ja
· Vrdl: keerukad asjad nagu arvutid, pilvelõhkujad, püramiidid,kosmosesüstikud on tehtud paljude inimeste koostööna. 97. Alternatiivsed seletused otstarbekohasusele Elusolendite hästikohastuvusele ja ihulise ehituse iseärasustele on ka muid seletusi. Charles Darwin osutas (Liikide tekkimine, 1859) looduslikule valikule. Looduslik valik seletab ilma kavandajale viitamata teaduslikult ära eluslooduse näiva otstarbekohasuse (eesmärgipärasuse). · Mõned teistid aga väidavad, et evolutsioon ise on Jumala looming. 98. Kreatsionism USAs konkureerib darvinismiga kreatsionism, see on vaade, mille kangemate versioonide järgi ei ole bioevolutsiooni toimunud. Inimene ja loomaliigid on loodud valmiskujul, nii nagu Moosese 1. raamatus kirjas seisab. Kui nüüdisaegses kosmoloogias mõõdetakse universumi vanust miljardites aastates, siis paljud kreatsionistid väidavad, et universumi vanuseks on vähem kui 10.000 aastat. 99
annaabi.ee 
