Jagunevad töö põhiselt kaheks: 1)autofaagia-eneselagundamine nt nälgimine(dieet), emaka taandareng pärast sünnitamist, kullese saba taandareng, kudede lagundemine nuku staadiumid täismoonde korral verevalumite taandareng 2)heterofaagia ainuraksete algloomade toitumine (amööb, kingloom), kehavõõraste mikroorgasmide lagundamine õgirakkude poolt. Kestade süsteem Taimerakus Kõigepealt tekib esikest, seejärel teiskest, mis suures osas puituvad mõne aja pärast, st koosnevad ligniinist ja tselluloosist. Puitunud rakukestas on poorid, kust ulatub läbi tsütoplasma, mis seob naaberrakuga. Seenerakus on ka kestad olemas, mis sis. ka erinevaid süsivesikuid(kitiin, mannaan, mida inimene ei seedi) ja valke. Protistidel on ka enamikus kestad olemas, kuid see on väga erineva biokeemilise koostisega. Loomarakud. Hulkraksetel loomorganismidel kesti pole. Erandiks on munarakud., millel on 3 tüüpi kesti. 1
* Valkude süntees. Esinemiskoht päristuumses rakus : - tsütoplasmas - karedapinnalisel EPVl (Endoplasmaatiline võrgustik) - Mitokondrites. - kloroplastides. RAKUKESTAD Rakukestad on : - taimerakkudel - seenerakkudel - protistidel (vetikad, algloomad) - mõnedel loomarakkudel.(muna rakud) TAIME RAKUKESTAD 1.Taimedel eristatakse : a)esikest - *tekib esimesena(elastne ja veniv[võimaldab rakul kasvada]) * sisaldab pektiini, hemitselluloosi, valke. b)teiskest - teiskest moodustub peale raku kasvu lõppemist. Ta on paks ja tugev. Teiskest puitub. Sisaldab tselluloosi ja ligniini. Teiskestas on poorid, ja nende kaudu on ühendatud naaberrakkude tsütoplasmad. Teiskest on puidu tekke aluseks. Taime rakukesta ülesanded : *kaitseb välismõjude eest. *annab kindla kuju. *täidab tugifunktsiooni. *kindlustab turgori. Bioloogia konspekt III tsükkel Paljunemine ja Areng
Kestade süsteem: 1. Taimerakud rakukestad esinevad, noortes taimerakkudes on rakukestad venimisvõimelised, noortes taimerakkudes sisaldavad pektiine, valke. Puitunud vanades taimerakkudes tselluloosi ja ligniini. Puitunud taimerakkudes on naaberrakkude tsütoplasmad üksteisega ühendatud (ühenduskohad ehk plasmodesmid). Taimerakkude puhul eristatakse esikestasid ja teiskestasid. Esikestad moodustuvad esimesena, teiskestad hiljem. Esikest on välimine, teiskest sisemine. Rakuseina mõistet ei ole soovitatav kasutada, kuna ta on väga spetsiifilise tähendusega. 2. Seenerakud kestad on täiesti olemas. Seenerakkude kestad koosnevad valkudest, kitiinist, ja süsivesikust nimega mannaan. 3. Loomarakud hulkraksete organismide keharakkudel kestasid ei ole. Kestad esinevad munarakkudel. Kestad, mida tekitab munarakk ise (alati kõikidel munarakudel).
Mõne aja pärast puituvad. Puitunud rakukestade koostises on ligniin ja tselluloos. Puitunud rakukestades on poorid ja neist ulatub läbi tsütoplasma, mis seob naaberrakke. · Seenerakk Kestad sisaldavad kitiini, mannaani ja valke · Enamikel protistidel samuti kestad, kuid väga erineva biokeemilise koostisega · Loomarakud Hulkraksetel loomorganismidel kesti pole v.a. munarakkudel. Neil esineb 3 tüüpi kesti: o Esikest ise tekitab o Teiskest tekitavad munasarja rakud. Putukate munarakkudel o Kolmandased tekitab munajuha. Lubikest ehk munakoor ja valkkest ehk munavalge Vakuoolide süsteem päristuumses rakus Vakuoolid on kõikides päristuumsetes rakkudes. Nad on membraaniga ümbritsetud raku mahutid, mis tekivad tsütoplasma võrgustikust Taimerakkude vakuoolid: Noores rakus mitu vakuooli. Vanemas üks suur keskkvakuool, mis täidab kogu raku. Ülesanded noortes taimerakkudes:
Miks?: · Väiksed mõõtmed · Kiire paljunemine · Vastupidavad äärmuslikele tingimustele · Väga erinevate C(süsinike) allikate kasutamine · Eritüübilised energia hanke viisid on bakteritel · Võime moodustada spoore, mis säilitavad eluvõime üli pikaks ajaks. Kestade süüsteem: 1. Taimerakud: · Esikest on veniv ja elastne ja see tähendab, et rakk kasvab. Tuleb juurde valgud, pektiinid, tselluloos · Teiskest, mis tekib esikestast sisse poole. Tuleb juurde ligniin, SiO2 / CaCO3 Naaberrakkude tsütoplasmad on omavahel ühendatud plasomtestidega. · Taime rakukest kaitseb: · Siserõhueest · Mehhaaniliste välismõjutuste eest · Annab kindla kuju · Osaleb kaudselt ainete transpordis · Bioloogiliste ohutegurite eest. 2. Seen rakukestad: · Koostis: kitiin, mannaanid, valgud, mineraalühendid 3. Protistide rakukestad
Vees lahustuvad kiudained (nt pektiin). Seenerakk kestad olemas, sisaldavad kitiini/mannaane/valke. Seenerakkude kestade süsivesikud ei seedu. Kuivatatud seentest tehtud pulber on kõrge toiteväärtusega. Loomarakk kestasid käsitletakse munaraku näitel. Munarakkudel on kolme tüüpi kestasid: esikest, selle vamistab munarakk ise. Nimetatakse ka rebukestaks. Saab kanamuna peal näidata. teiskest moodustavad abirakkude eritised. Väga hästi väljakujunenud putukamunadel. Kolmandased kestad tekivad munaraku liikumisel munajuhas, neid valmistab munajuha. Kanamunal on neid 3tk: valkkest ehk munavalge; lubikesta alune valkkest; lubikest ehk munakoor Kestade ülesanded: Kaitse mehaaniliste mõjutuste eest. Ainevahetus väliskeskkonnaga või naaberrakkudega: nt munaraku lubikestas poorid,
annaabi.ee 
