4. seminari tekst 1. Milliste muutustega ühiskonnas on seotud lastele omistatud väärtuse teisenemine ajaloolises perspektiivis? Tooge vähemalt 3 näidet loetud tekstist. Näide 1. Mikromajanduse teoreetikud väidavad, et lastele omistatud väärtuste teisenemised on põhjustatud turuhindade muutumiste tõttu. Lapsed muutusid tarbekaubaks, kui nad lakkasid olema kasumlikud majanduslikud investeeringud. Näide 2. Muutused perekonnas on seotud lastele omistatud väärtuste teisenemistega. Kasvav eristumine, majandusliku toodangu ja kodu vahel, muutis perekonna kokkukuuluvust. Perekondlike sidemete nõrgemisega kaasnes kõikide pereliikmete – ka laste - emotsionaalse väärtuse langus. Näide 3
Silmas toimub teravustamine läätsedele teise kuju andmisega, objektiivis läätsede liigutamisega. Valguse hulka reguleeritakse mõlemal juhul läbilaskeava suuruse muutmisega. Silmas tekkinud kujutis muutub inimesele tajutavaks närvisüsteemi abil, fotograafias keemilise töötlemisega. Negatiivkujutise tekkimine. Säritamisel avame katiku ning objekti valguskujutis mõjutab filmi. Seejuures toimuvad emulsioonis leiduva valgustundliku hõbeda kristallides teisenemised. Ilmutamisega tehakse need muutused nähtavaks: valguse mõjule allunud hõbehalogeniid muudetakse metalseks hõbedaks. Et nähtavaks muudetud hõbedakujutis valguse edasisele mõjule alluks ega kaoks, selleks kujutis kinnistatakse: valgusest mõjustamata hõbehalogeenid eemaldatakse emulsioonist, metalne hõbe jääb. Objekti heledad osad, nn. helendid, on ka optilises kujutises heledamad ning mõjutavad säritamise ajal filmi rohkem; ilmutamisel muutuvad need kohad tugevalt tumedaks
ajas liikumise suund on suunatud mineviku poole, sest minevikus on Universumi ruumala ( ehk kahe ruumipunkti vaheline kaugus ) kindlasti väiksem kui seda on praegusel ajahetkel. Ajas liigutakse minevikku või tulevikku vastavalt sellele, kuidas muutub aegruumi augu ruumala kas väiksemaks või suuremaks. Järelikult kui aga aegruumi augu ruumala ei muutu, siis liigutakse ajas olevikus ehk teleportreerutakse ruumis. Aja ja ruumi teisenemised eri- ja üldrelatiivsusteoorias on ainult suhtelised ehk relatiivsed. See tähendab seda, et need sõltuvad taustsüsteemi või vaatleja valikust. Näiteks ühele vaatlejale tundub mingis taustsüsteemis aeg kulgevat aeglaselt, kuid samas mõnele teisele vaatlejale tundub aeg kulgevat tavalise kiirusega. Aja kulgemine sõltub sellest, et millises taustsüsteemis vaatleja parajasti asub. Kuid reaalne ajas rändamine ( teleportreerumised ajas )
Ajas liigutakse minevikku või tulevikku vastavalt sellele, kuidas muutub aegruumi augu ruumala – kas väiksemaks või suuremaks. Järelikult kui aga aegruumi augu ruumala ei muutu, siis liigutakse ajas olevikus ehk teleportreerutakse ruumis. Seda võib mõista ka nii, et näiteks valguse kiirusel vaakumis keha teleportreerub ruumis, kuid valguse kiiruse „ületamisel“ vaakumis rändab ( teleportreerub ) keha ajas ( minevikku või tulevikku ). Aja ja ruumi teisenemised eri- ja üldrelatiivsusteoorias on ainult suhtelised ehk relatiivsed. See tähendab seda, et need sõltuvad taustsüsteemi või vaatleja valikust. Näiteks ühele vaatlejale tundub 46 mingis taustsüsteemis aeg kulgevat aeglaselt, kuid samas mõnele teisele vaatlejale tundub aeg kulgevat tavalise kiirusega. Aja kulgemine sõltub sellest, et millises taustsüsteemis vaatleja parajasti asub
afroameerika päritolu tantsukultuuri ja sellega kaasneva džässmuusika jõudmine meie seni põhiliselt (balti)saksa ja vene mõjutustega kultuuriruumi. 3.2. DŽÄSS TALLINNAS 3.2.1. Alustajad Kõikide suuremate muutustega kultuuriruumis kaasneb tavaliselt ka põlvkondade vahetus. Nii toimus see näiteks üleminekul svingmuusikalt biitmuusikale ja omakorda biitmuusikalt rokkmuusikale, kui viimase sajandi kultuurimuutusi jälgida. Kõigi nende muutustega kaasnesid ka noorte käitumismallide teisenemised. See seaduspärasus kehtis ka džässist tingitud muutuste puhul Eestis. Kahtlemata aitas džässmuusika arengule oluliselt kaasa muusikaharidussüsteemi kiire areng – 1919. aastal alustasid tööd kõrgemad muusikakoolid nii Tartus kui Tallinnas (viimane nime- tati 1923. aastal ümber Tallinna Konservatooriumiks). Soodustav tegur oli ka juba mitme- kümne aasta pikkune puhkpilliorkestrite kogemus. O. Kasemaa andmeil tegutses 1910. aastal Tallinnas 13 puhkpilliorkestrit (Kasemaa 1983: 69)
annaabi.ee 
