Olgu meil üks jõupaar (F,F'), õlaga AB, jõupaarimoment M1=F*AB. Lahutame jõu F' kaheks paralleelseks jõuks Q ja Q', millest Q1 on rakensatud punkti A ja Q' punkti C, mis asub õla AB pikenduseks. Q ja Q' ei ole võrdsed. F'/Q'=AC(AB=> F'*AB=Q'*AC, Q'=F'*AB/AC, F'=Q1+Q'. Asendame punkti A rakendatud jõu F ja F1 resultandiga, mis on suunatud allapoole. f-Q1=Q=Q' => Teisendamise tulemusena (F,F') ->(Q,Q') jõupaar õlaga AB teisenduses AC. Selle saadud jõupaari momendiks on M2=Q'*AC=F'*AB/AC=F'*AB=M1 Tulemus: jõupaari (F,F') asemel, mille õlg on AB saime temaga ekvivalentsed jõupaari (Q,Q'), mille õlg on AC. Ühes tasapinnas asuvate jõupaaride liitmine Olgu jäigale kehale rakendatud mitu jõupaari (F1,F1') õlaga d1, (F2, F2') õlaga d2, (F3,F3') õlaga d3. Jõupaarimomendid: M1=-F*d1, M2=-F2*d2, M3=F3*d3. Võtame lõigu AB, pikkusega d ja taandame kõik jõupaaride ühele õlale d.
..) kajastab ka ülekandefunktsioonide seotust olekumudeli parameetrite maatriksitega. 9.1 Lineaarsete statsionaarsete diskreetaja süsteemide
analüüs. - Realiseeritavus ja hilistumine diskreetaja süsteemides Ülekandefunktsiooni realiseeritavuse tingimus: m
a ; 22 4 11 9 a ; 4 11 9 a1 5; 4 11 9 2 1 a2 . 4 4 2 Valemi ax2 + bx + c = a(x x1)(x x2) kohaselt, kus x1 ja x2 on ruutvõrrandi ax2 + bx + c = 0 lahendid, saame kirjutada 2a2 11a + 5 = 2(a 5) (a 0,5). Nüüd saame, et 2ab 2 c 2b 2 c 2 d) 6b 3 c 6ab 3 Lahendus: Murdu taandades saame, et Toodud teisenduses on kasutatud seoseid a a b a = (a - b) ja . b b m 2 25 e) 2m 10 Lahendus: x2 y 2 f) x y 2 Lahendus: 3. Taanda järgnevad murrud. 2x 4 a 3 a) ax 2a 3x 6 Lahendus: Tegurdame nimetajat. Saame, et ax 2a + 3x 6 = (ax + 3x) + ( 2a 6) = = (ax + 3x) (2a + 6) = x(a + 3) 2(a + 3) = (x 2) (a + 3). Nüüd saame ac bc ad bd b) am bm an bn Lahendus:
Siirdeprotsesside arvutus. Lõpliku siirdeajaga diskreetaja süsteemid (finiitsed süsteemid). Vajadusel kasutage näidet selgitamaks diskreetaja süsteemide analüüsi probleeme. Lineaarsete statsionaarsete diskreetaja süsteemide analüüs: Vaadeldakse süsteemi täielikult juhitavat ja ja jälgitavat osa. Kasutades olekumudelit tehakse ülekandemudel, mille abil leitakse süsteemi väljundsignaali kujutis ja sellest saadakse z-teisendusega väljundsignaali väärtus. Z – teisendus: Z- teisenduses luuakse üksühene vastavus diskreetse originaali x(kT) ja kujutise x(z) vahel: x(kT) <-> X(z). Z-teisenduse kasutamisel on olulisimaiks iseärasuseks: teisendus on rakendatav diskreetaja funktsioonidele, mille kõigi ajaargumendi negatiivsete väärtuset puhul omavad nullise väärtuse; teisendus on lineaaren; kujutise argument z on kompleksmuutu ja z = roo + jv=zmejψ igale pidevaja funktsiooni Laplace’i kujutisele vastab ühene diskreetaja funktsiooni z- kujutis ahelana.
Masina õhupilu on ühtlase suurusega ega sõltu rootori asendist. Joonisel 5.9 oleval diagrammil on sellel masinal kaks risti asetsevat mähiste süsteemi w1 ja w2. Staatorimähised on paigutatud piki telgi , ja d,q on rootorimähiste teljed. Harilikult on staatori teljed liikumatud, rootori teljed ja teised vaheteljed x,y pöörlevad ruumis mingi nurksagedusega. Liikumissuund vastu kellaosuti liikumissuunda loetakse positiivseks, liikumine kellaosuti suunas aga negatiivseks. Park'i teisenduses kasutatavad sümbolid on toodud alljärgnevas tabelis. Sümbol Tähendus L1, L2, L3 3-faasilise masina staatori faaside loomulikud koordinaadid 2L1, 2L2, 2L3 3-faasilise masina rootori faaside loomulikud koordinaadid , Masina staatori liikumatud ristkoordinaadid (Park'i koordinaadid) d,q Masina rootori pöörlevad ristkoordinaadid (Park'i koordinaadid)
annaabi.ee 
