mereröövlitele. 1651. a mainitakse akadeemilistes jt kirjalikes ürikutes kohutava toimega kanget liköörilaadset jooki, mida valmistatakse troopikasaartel kasvavast suhkruroost ning tuntakse kas kill-devili või rumbullionina. Nimetust kill-devil oli üldlevinud, seda kasutasid oma arveraamatutes ka tollased reederid ning kaupmehed. Inglise meremeeste kõnepruugis oli jook enamasti rumbullion, mis lühenes edaspidi kirjakeelseks rumiks, prantslased teisendasid selle omakorda rhumiks ning hispaanlased roniks, mis ongi tänini kasutusel. 3 Suhkruroosiirupi ja melassi vedu kujunes alustalaks kuldsele orjanduskolmnurgale trassil Kariibi mere saared Uus-Inglismaa Lääne-Aafrika. Kõigepealt veeti toorsiirup Põhja-Ameerikasse, kus see rummiks ümber töödeldi, seejärel purjetati Mustale Mandrile, kus rumm võimalikult soodsalt värske orjalaadungi eest maha
1651. a mainitakse akadeemilistes jt kirjalikes ürikutes kohutava toimega kanget liköörilaadset jooki, mida valmistatakse troopikasaartel kasvavast suhkruroost ning tuntakse kas kill-devili või rumbullionina. Nimetust kill-devil oli üldlevinud, seda kasutasid oma arveraamatutes ka tollased reederid ning kaupmehed. Inglise meremeeste kõnepruugis oli jook enamasti rumbullion, mis lühenes edaspidi kirjakeelseks rumiks, prantslased teisendasid selle omakorda rhumiks ning hispaanlased roniks, mis ongi tänini kasutusel. Suhkruroosiirupi ja melassi vedu kujunes alustalaks kuldsele orjanduskolmnurgale trassil Kariibi mere saared Uus-Inglismaa Lääne-Aafrika. Kõigepealt veeti toorsiirup Põhja- Ameerikasse, kus see rummiks ümber töödeldi, seejärel purjetati Mustale Mandrile, kus rumm võimalikult soodsalt värske orjalaadungi eest maha müüdi. Orjad viidi aga otseteed rummisaarte istandustesse tööle.
1651. a mainitakse akadeemilistes jt kirjalikes ürikutes kohutava toimega kanget liköörilaadset jooki, mida valmistatakse troopikasaartel kasvavast suhkruroost ning tuntakse kas kill-devili või rumbullionina. Nimetust kill-devil oli üldlevinud, seda kasutasid oma arveraamatutes ka tollased reederid ning kaupmehed. Inglise meremeeste kõnepruugis oli jook enamasti rumbullion, mis lühenes edaspidi kirjakeelseks rumiks, prantslased teisendasid selle omakorda rhumiks ning hispaanlased roniks, mis ongi tänini kasutusel. Suhkruroosiirupi ja melassi vedu kujunes alustalaks kuldsele orjanduskolmnurgale trassil Kariibi mere saared Uus-Inglismaa Lääne-Aafrika. Kõigepealt veeti toorsiirup Põhja- Ameerikasse, kus see rummiks ümber töödeldi, seejärel purjetati Mustale Mandrile, kus rumm võimalikult soodsalt värske orjalaadungi eest maha müüdi. Orjad viidi aga otseteed rummisaarte istandustesse tööle.
A+B tähistas avaldiste ühendust ehk "või"-tehet, paraku aga piirangutega: A-l j B-l ei tohtinud olla ühisosa - kui neil oli mõni ühine element, siis oli A+B defineerimata. A-B tähistas B elementide eemaldamist A-st. Loogika algebra reeglid on Boole'il järgmised: 1A = A, 0A = 0, A+0 = A, A+1 = 1 (ainult juhul kui A = 0: Boole kartis reeglit 1+1 = 1 - ühisosaga hulkade summat polnud tal ju määratletud; aga juba 1860. aastatel teisendasid Peirce ja Jevons +-tehte harilikuks "või"-tehteks, aktsepteerides reeglit 1+1 = 1), A+B = B+A, AB = BA, AA = A (kuid mitte A+A = A, jällegi ühisosaga hulkade summa määramatuse tõttu), (AB)C = A(BC), A(B+C) = AB+AC ja A+(BC) = (A+B)(A+C). Samaaegselt Boole'i esimese teosega avaldas Augustus de Morgan (1806-1871) raamatu Formaalne loogika. De Morgani formaalne süsteem on oma sisu poolest Boole'le küllalt sarnane, vormilt aga teistsugune ja kohmakas.
annaabi.ee 
