Muinasaja inimese vaimses elus oli tähtsal kohal usund. Usundi alla mahtusid tavad ja uskumused, millel oli seos mõistega püha. Pühaks peeti sageli kõike seletamatut, müstilist ja aukartust äratavat. Loodusobjektide ja nähtuste, paikade, esemete, teatud tegevuste jms tajumine pühana tulenes põlvest põlve edasi antud pärimustest ja vahel ka isiklikest kogemustest. Muinasusundite muutumine oli tingitud tegevusalade teisendamisest. Muutusi tõi ka tihe suhtlemine naaberhõimude ja rahvastega. Muinasusundit tuntakse küllalt halvasti, sest allikaid on äärmiselt vähe säilinud. Üheks muinasusundi põhimõtteks ja elemendiks oli vägi. Arvati, et inimesed ja üldse kõik elusolendid omavad peale füüsilise keha veel erilist väge või jõudu. Tarkadel ja nõidadel oli vägi, sest nad oskasid loitsida, nõiduda ja haigusi ravida.
Lahendus. Antud: Teeme joonise, mis kujutab t1 = 20 0C alumiiniumitüki kolme olekut. t2 = 80 0C Algul on alumiinium m = 3 kg temperatuuril t1, siis teda c = 890 J/(kg·K) soojendatakse (antakse juurde Q=? kindel soojushulk Q), mille tulemusena tekib lõppolek temperatuuriga t2. Enne lahendamise juurde asumist paar sõna algandmetest ja nende teisendamisest. Kui tavaliselt on vaja teisendada temperatuur Kelviniteks, siis soojushulga arvutamisel seda teha vaja ei ole, sest soojendamisel (jahutamisel) sõltub soojushulk alg- ja lõppoleku temperatuuride vahest. Kuna nii absoluutse temperatuuriskaala kui ka Celsiuse skaala kraadivahemik on ühesugune, pole temperatuuriühikuid teisendada vaja. Algandmetesse on paljudel juhtudel (eriti soojushulkade arvutamisel) vaja lisada antud aine kohta käivaid andmeid. Neid enamasti
……. 12 3.1 Astmed ……………………………………………………………… 12 3.2 Juured ………………………………………………………………. 14 3.3 Näited astendamisest ja juurimisest ………………………………… 15 3.4 Korrutamise abivalemid …………………………………………….. 17 3.5 Hulkliikme lahutamine teguriteks …………………………………... 17 3.6 Näited algebraliste avaldiste teisendamisest ………………………… 18 3.7 Lineaarvõrrand ……………………………………………………… 22 3.8 Ruutvõrrand ……………………………………………………...… 23 3.9 Ruutkolmliikme teguriteks lahutamine …………………………….. 23 3.10 Näiteid lineaarvõrrandite ja ruutvõrrandite lahendamisest ning ruutkolmliikmete teguriteks lahutamisest ……………………..….… 24 3
........................................ 268 võrrandi teisendamine ja Nullkohad ja mugavale kujule tegurdamine ............................................. 269 lahendamine . ................................... 176 Kuidas peita kolmekesi ühist varandust? ...... 271 Võrrandi teisendamisest üldisemalt ............. 176 Ruutfunktsioon ja tema lahendivalem ......... 272 Väike võrrandijutt ........................................ 179 Veel võrrandi lahendamisest ........................180 eksponentsiaalfunktsioon . ............... 280 Eksponentsiaalfunktsioon ja astendamine ...281
annaabi.ee 
