Lüsotsüümi 21 sisaldavad loomsed seerumid, sekreedid (nt pisarad), fagotsütootilised lüsosoomid. Sellega kaitsevad hulkraksed organismid ennast patogeensete bakterite eest. Lüsotsüümile on eriti tundlikud G(+) bakterid, G(-) on vähem tundlikud, sest neil kaitseb peptidoglükaankihti välismembraan. G(+) bakteritel on peptidoglükaankihiga seotud teihhuuhapped. Teihhuuhapped on lineaarsed glütserooli või ribitooli polümeerid, mis on fosfaatrühmade abil polümeriseeritud (fosfodiestersideme abil) ning millel võivad olla aminohappe- või sahhariidrühmad. Teihhuuhapped on kovalentselt seotud peptidoglükaaniga ning nad ulatuvad peptidoglükaankihist läbi. Lipoteihhuuhapped on rashvappelise radikaaliga ja ankurdatud tsütoplasmamembraani. Teihhuuhapete funktsiooni pole teada. Arvatakse, et teihhuuhapped on vajalikud nn ioonkanalite loomiseks
Lüsotsüüm · Adhesioon o Kinnitumiseks on vaja retsptorit peremeesorganismi pinnal ja komplementaarset adhesiini bakteri pinnal o Seostumine on koe- ja liigispetsiifiline o Adhesiinideks võivad olla: Piilide tipuvalgud Rakukesta välismembraani valgud Rakukesta polüsahhariidid Kapsli polüsahhariidid Rakukesta teihhuuhapped (G(+) bakteritel) o Bakterite seostumist takistavad: Naha ja limaskestade epiteelirakkude pidev uuenemine Lüsotsüüm, antimikroobsed peptiidid, laktoferriin Antikehad (oma pinnaantigeene vahetades saavad patogeenid pääseda antikehadega seostumast) · Koloniseerimine ja edasitungimine o Oluline on vastupanuvõime fagotsütoosile
Seega mõjuvad need AB ainult aktiivselt kasvavale rakule. Peptidoglükaani hulk ja paigutus on eri tüüpi kestaga bakterites erinev. Grami järgi värvides eristuvad erineva rakukesta ehitustüübiga bakterid, g(+) ja g(-). Grami järgi värvumine sõltub põhiliselt rakukesta polüsahhariidkihi (peptidoglükaan või pseudopeptidoglükaan) paksusest. G(+) bakteril on paks mitmekihilinepeptidoglükaankest. Peptidoglükaaniga (muraamhappega) on kovalentselt seotud teihhuuhapped. (Mycobacterium, Corynebacterium). G(-) bakterite rakukesta ehitus Rakukest on mitmekihiline. Peptidoglükaanis on tetrapeptiidid seotud otse. Välismembraanis on ka poriinid.Välismembraan takistab mitmete hüdrofiilsete AB (penitsilliin) rakku tungimist ja seetõttu on g(-)bakterid penitsilliinile vähem tundlikud. Välismembraani ja rakumembraani vahelist ruumi g(-) bakteritel nimetatakse periplasmaks. Periplasma sisaldab mitmesuguseid valke, mis osalevad ainete transpordis (transporterid)
1 Sissejuhatus 1. Gram+ ja Gram- bakterite rakuseina ehitus ja esindajad G+ : Kuni 40 kihti peptidoglükaani, ühtlane struktuur, peptiidahelad, peptidoglükaaniga(muraamhappega) on kovalentselt seotud teihhuuhapped (olulised antigeensed determinandid. (E. Coli) G- : Mitmekihiline, peptidoglükaankiht on 1-3 kihiline, tetrapeptiidid seotud otse, rakukestas on lisakiht välismembraan, milles on spetsiiifiliseks komponendiks lipopolüsahhariidid, välismembraanis ka proiinid(valgud, mis on agregeerunud moodustama hüdrofiilseid poore), välismembraani ja rakumembraani vaheline ruum periplasma. (Bacillus Polymyxa) 2. Prokarüoodi raku ja genoomi suurus ~2 8µm
annaabi.ee 
