Veeseaduse ülesanne on sise- ja piiriveekogude ning põhjavee puhtuse ja veekogudes ökoloogilise tasakaalu tagamine Veeseadus reguleerib vee kasutamist ja kaitset, maaomanike ja veekasutajate vahelisi suhteid. Vee kaitse osas laienevad käesoleva seaduse sätted ka majandusvööndile. Vee ja veekogu kasutamine Vee ja veekogu kasutamine toimub avaliku kasutamisena või erikasutusena Veekogu avalik kasutamine on veekogu kasutamine igaühe poolt ilma veekogu seisundit mõjutavate ehitiste või tehnovahenditeta Vee erikasutus on vee kasutamine veekogu või põhjaveekihi seisundit mõjutavate ainete, ehitiste või tehnovahenditega. Inspektor tuvastas, et osaühing võttis pumbajaama kaudu vett 14 000 kuupmeetrit rohkem kui talle vee erikasutusloaga oli lubatud. Keemiatööstus on veemõõtjad küll paigaldanud, kuid need ei töötanud. 2003. a suvel Kiviõli lähedal kasutusele võetud uuest karjäärist välja pumbatav vesi on muutnud Erra jõe veekvaliteeti halvemaks.
2008, et piirata põllumajandustootmisest pärineva reostuse mõju pinna- ja põhjaveele. Selle tulemusena pole olukord viimastel aastatel halvenenud vaatamata põllumajandustootmise taasintensiivistumisele. Vee kasutamise põhialused sätestab Veeseadus. Veeseaduse kohaselt toimub ka vee ja veekogu avalik kasutamine või erikasutus. Veekogu avalik kasutamine - veekogu kasutamine igaühe poolt ilma veekogu seisundit mõjutavate ehitiste või tehnovahenditeta, nt vee võtmine veekogust, suplemine, veesport, veel ja jääl liikumine või veekogul kalastamine (kalapüügi korral on oluline järgida kalapüüki reguleerivaid õigusakte), jms. Veekogu avalik kasutamine on tasuta, kui seadustega pole sätestatud teisiti. Kõik veekogud ei ole avalikult kasutatavad, kuna kuuluvad eraomandusse. Omanik on ka avalikuks kasutamiseks mõeldud veekogu ümbritseval maal, sel juhul ei tohi rikkuda võõral maatükil viibimist reguleerivaid seadusesätteid
Vooluveekogu-veekogu, milles vee voolamine on märgatav Seisuveekogu-veekogu, milles vee voolamine pole märgatav ja millel puudub mereveetaseme lähima mõõtepunkti andmete alusel Tehisveekogu-inimtegevuse tulemusena tekkinud veekogu Avalik veekogu – kuulub eesti riigile ei ole tsiviilkasutuses Avalikult kasutatav veekogu- veekogu mis on mõeldud avalikult kasutamiseks Veekogu avalik kasutamine-veekogu kasutamine igaühe poolt ilma veekogu seisundit mõjutavate ehitiste või tehnovahenditeta vastavalt käesoleva seaduse §-le 7. Pinnavesi- maismaavesi Põhjavesi-maapõues sisalduv vesi; mineraalvesi on põhjavee alaliik Mereala-hõlmab sisemerd, territoriaalmerd ja majandusvööndit üheskoos, kaasa arvatud nende all asuv merepõhi ja maapõu merealapiiride seadusega ning Eesti Vabariigi välislepingutega kehtestatud ulatuses Valgala-maa-ala, millelt kogu äravoolav pinnavesi voolab ojade, jõgede või järvede kaudu ühes jõesuudmes merre
Veekeskkonna kaitse Eesti õiguses Reguleeritud veeseadusega (VeeS). Seaduse eesmärgiks on sise- ja piiriveekogude ning põhjavee puhtuse tagamine ning ökoloogilise tasakaalu tagamine veekogudes. Veekogu avalik kasutamine on veekogu kasutamine igaühe poolt ilma veekogu seisundit mõjutavate ehitiste või tehnovahenditeta (VeeS 6 lg 2). Vee erikasutus on vee kasutamine veekogu või põhjaveekihi seisundit mõjutavate ainete, ehitiste või tehnovahenditega (VeeS 6 lg 3). Veeseadus eristab vee ja veekogu erinevaid kasutusviise ja sätestab nende suhtes erinõuded - vee kasu- tamine olmes (joogivesi); vee kasutamine tootmises; veekogu kasutamine heitveesuublana; vee-energia
avalik kasutamine või erikasutus. Vee avlik kasutamine-avaliku veekogu kasutamine igaühe poolt, järgides omandiõigust ning vältida vee seisundi mõjutamist. Vee erikasutuse korral on vajalik vee erikasutusluba ning erikasutuse eest tuleb maksta erikasutuse tasu. Aasta alguseks oli Eestis antud välja enam kui 1000 vee erikasutusluba. Veekogu avalik kasutamine Veekogu kasutamine igaühe poolt ilma veekogu seisundit mõjutavate eluliste või tehnovahenditeta, · nt: vee võtmine veekogust · suplemine · veesport · veel ja jääl liikumine · veekogul kalastamine jne. Veekogu avalik kasutamine on tasuta, kui seadusega pole sätestatud teisiti. Kõik veekogud ei ole avalikult kasutatavad, kuna kuuluvad eraomandusse. Omanik on ka avlikuks kasutamiseks mõeldud veekoguümbritseval maal, sel juhul ei tohi rikkuda võõral maatükil viibimist reguleerivad seadussätted.
avalik kasutamine või erikasutus. Vee avlik kasutamine-avaliku veekogu kasutamine igaühe poolt, järgides omandiõigust ning vältida vee seisundi mõjutamist. Vee erikasutuse korral on vajalik vee erikasutusluba ning erikasutuse eest tuleb maksta erikasutuse tasu. Aasta alguseks oli Eestis antud välja enam kui 1000 vee erikasutusluba. Veekogu avalik kasutamine Veekogu kasutamine igaühe poolt ilma veekogu seisundit mõjutavate eluliste või tehnovahenditeta, · nt: vee võtmine veekogust · suplemine · veesport · veel ja jääl liikumine · veekogul kalastamine jne. Veekogu avalik kasutamine on tasuta, kui seadusega pole sätestatud teisiti. Kõik veekogud ei ole avalikult kasutatavad, kuna kuuluvad eraomandusse. Omanik on ka avlikuks kasutamiseks mõeldud veekoguümbritseval maal, sel juhul ei tohi rikkuda võõral maatükil viibimist reguleerivad seadussätted.
annaabi.ee 
