d. Siirdeühiskond ühiskonna arengu etapp, mille käigus asendatakse diktaatorlikud võimustruktuurid ja suhted demokraatlikega. Ohud: · Elanikkonna vananemine riigi kulutused suurenevad vähese aja jooksul. · Eri piirkonnad arenevad erinevalt sotsiaalne lõhe. · Naiste diskrimineerimine · Äärmuslikud poliitilised nõudmised võidakse pöörduda tagasi autoritaarse valitsuse juurde. · Majandus muutub tehnokraatlikuks rahva elatustase langeb · Faktoloogia · Nüüdisühiskond e. moodne ühiskond, seda iseloomustavad: tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine valitsemises, vabameelsus inimsuhetes ning vaimuelus. · Marx'i mudel Kodanlus omab kapitali tahab kasumit ja püsida konkurentsis. Proletariaat omab tööjõudu ja tahab kukutada kodanluse. Kodanlus kukutatakse teostatakse proletariaadi diktatuur Hakatakse ehitama kommunismi.
valitsemissuhted. Reform: algatab valitsev partei, osalevad poliitikud ja ametnikkond, planeeritud kulg ja oodatav tulemus, rahumeelne, võimu ülesehitus ja valitsemissuhted jäävad samaks. 10. Siirdeühiskonna probleemid: 1. massid radikaliseeruvad oma poliitilistes nõudmistes 2. võidakse teha valik autoritaarse valitsemise kasuks 3. majanduspoliitika muutub liiga tehnokraatlikuks st. Sotsiaalküsimusi ei arvestata.Rahva elatustaseme langus. 4. uue eliidi ebakindlus 5. suutmatus ühitada eri rahvuste nõudmisi- rahvuskonfliktid 6. elu põhiväärtused asendatakse mööduvate materialistlike väärtustega 11. Tööstusühiskond: põhiressurss-masinad, põhiinstitutsioon-firma, põhiotsustajad- ärimehed, võimu alus-omad, valitsuse roll-majandusvabaduse tagamine. Postindustriaalne ühiskond: põhiressurss
3.Kas Eestis esineb mõni siirdeühiskonna ohtudest, mis võiks ühiskonda ohustada? Siirdeühiskond: üleminekuühiskond ühelt korralduselt teisele. Eesti on heaoluühiskond, kus on küll palju siirdeühiskonna probleeme. Siirdeühiskonna ohud: 1. Masside radikaliseerumine poliitilistes nõudmistes, kui poliitiline eliit ei suuda neid kaasata. 2. Demokraatia nägemine aeglase, ebaefektiivse või konfliktsena. 3. Majanduspoliitika muutub tehnokraatlikuks, muretsemist sotsiaalse heaolu pärast peetakse prokommunistlikuks. 4. Uue poliitilise eliidi ebakindlusest tingitud populism ning selle kahjulik mõju rahandussüsteemile. 5. Rahvuskonfliktide oht suutmatusest ühitada eri rahvuste nõudmisi. 6. Ideoloogiline vaakum ja hedonism, kultuuriliste ja eetiliste väärtuste langemine. Kas Eestis esineb mõni neist? Kindlasti esineb rohkemal või vähemal määral neid kõiki
aega (nn .ajaloo lõpp) Kuidas toimub totalitaarselt süsteemilt demokraatlikule üleminek? Nõukogude Liit? Iraan? Edukas üleminek saab toimuda järk-järgult, siirdeperioodi pikkust ennustatakse ~20 aastale. Ohud: 1. Massid muutuvad väga radikaalseteks oma nõudmistes, sest eliit ei suuda neid kaasata otsustamise protsessi 2 Demokraatia näib liiga aeglasena ja ebaefektiivsena. Võidakse tagasi minna ebademokraatliku valitsemiskorra juurde 3. Maj. pol. muutub liialt tehnokraatlikuks, sotsiaalküsimused jäävad arvestamata ja lahendamata, muret sotsiaalse heaolu pärast vaadatakse kui prokommunistlikku joont. Tulemus: elatustaseme langus ja rahulolematus valitsusega. 4. Uus eliit on ebakindel, seetõttu võib teha populistlikke, maj. põhitõdesid eiravaid otsuseid. Maj. olukord halveneb, rahandussüsteem variseb 5. Suutmatus ühendada eri rahvuste nõudmisi demokraatia põhimõtetega- rahvuskonfliktid. 6
rahumeelselt (vt hoiatavaid näiteid: Prantsusmaa, Venemaa, Hiina). Nõukogude bloki riigid valisid rahumeelse tee: reformid lõpevad siis, kui igas eluvaldkonnas valitseb demokraatia. Probleemiks reformide ebaühtlane tempo. Siirdeühiskonna ohud: 1. Masside radikaliseerumine poliitilistes nõudmistes, kui poliitiline eliit ei suuda neid kaasata. 2. Demokraatia nägemine aeglase, ebaefektiivse või konfliktsena. 3. Majanduspoliitika muutub tehnokraatlikuks, muretsemist sotsiaalse heaolu pärast peetakse prokommunistlikuks. 4. Uue poliitilise eliidi ebakindlusest tingitud populism ning selle kahjulik mõju rahandussüsteemile. 5. Rahvuskonfliktide oht suutmatusest ühitada eri rahvuste nõudmisi. 6. Ideoloogiline vaakum ja hedonism, kultuuriliste ja eetiliste väärtuste langemine. 5.tund POSTINDUSTRIAALNE ÜHISKOND JA SELLE ANALÜÜS SOTSIOLOOGILISTES TEOORIATES
annaabi.ee 
